Eesti suursaatkond Moskvas
Asukoht
Malõi Kislovski pereulok 5, Moskva
Pindala
5500 m2
Staatus
Valmis 2019
Tellija
Välisministeerium
Arhitektuur ja sisearhitektuur
LUMIA ja studio ARGUS
Margit Aule, Toomas Adrikorn, Kaiko Kerdmann ja Margit Argus
Maastikuarhitektuur
Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik
Valgusdisain
Silmani Elekter
Fotod
Terje Ugandi
Auhinnad
2019 - Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2019
Eesti suursaatkonna hoonekompleks Moskvas koosneb kahest osast: esiteks 20. sajandi algul valminud, kirjastajale ja raamatukaupmehele Vladimir Dumnovile kuulunud juugendstiilis linnahäärber oma küllaltki eklektilise ja detailirohke interjööriga ning teiseks 1970. aastal projekteeritud ja 1982. aastal valminud hotellihoone, mis esindab hilist Nõukogude modernismi. Vanem hoone on Eesti Vabariigi kõige esimene saatkonnahoone ja ka ainus, mis on olnud sestpeale järjepidevalt Eestiga seotud. Läbi aegade on hoonesse koondunud ohtralt kunstiväärtusi ja mööblit, mis on otsekui elav mälestus saatkonna ajaloost.
Vanema hoone uues ruumijaotuses asuvad saatkonna vastuvõtu- ja esindusruumid, mis on renoveeritud säilinud ajaloolisi detaile ära kasutades. Oluline lähtekoht oli, et ühest ajastust pärinevad sisekujunduselemendid oleksid koondatud temaatilisteks ajastutruudeks keskkondadeks. Niiviisi komplekteeritud stiilipuhaste ruumidega on võimalik mänguliselt jutustada nii erinevate riigikordade kui ka keskkonna enda lugu ning ühtlasi eksponeerida säilinud mööblit jm detaile. Vanasse keskkonda autentsete elementide vahele lisatud uued mööbliesemed, tekstiilid ja valgustid järgivad olemasoleva ajaloolise keskkonna eeskuju, sulandudes sujuvalt ümbritsevaga. Põhjalikuma uuestisünni on vanemas hoones läbi teinud mitmed abiruumid, kuid ka neis on jäädud truuks esinduslikkuse püüdlusele.
Nooremas hoones asuvad nüüd hotellitubade asemel saatkonna tööruumid ja üldkasutatavad ruumid. Erinevalt vanemast hoonest on siin algseid interjöörielemente vähem säilinud, kuid sellise n‑ö autentse ainese puudumisest hoolimata on ka uues lahenduses mõningaid viiteid hoone ehitamise aegse Nõukogude modernismi stilistikale, näiteks lihtsa vormiga mööbel ja must-valge kontrastiga mängimine. Konkreetsemalt aga viitavad omaaegsetele ohtralt kasutust leidnud materjalidele, nagu mistra ja tumeroheline nahk, mürkrohelised kardinad saatkonna söögisaalis.
Lisaks hoonetele on uue ilme saanud ka vanema hoone kõrval asuv aed, mille keskmes on lihtsa geomeetrilise vormiga, metallist kandekonstruktsiooni ja tumedast puidust viimistlusega terrass ja varjualune.