Eesti suur­saatkond Moskvas

  • #Moskva
  • #avalik
  • #rekonstrueerimine
  • #mälestis
  • #välisesindus
  • #büroo
Eesti suursaatkond Moskvas

Asukoht

Malõi Kislovski pereulok 5, Moskva

Pindala

5500 m2

Staatus

Valmis 2019

Tellija

Välisministeerium

Arhitektuur ja sisearhitektuur

LUMIA ja studio ARGUS

Margit Aule, Toomas Adrikorn, Kaiko Kerdmann ja Margit Argus

Maastikuarhitektuur

Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik

Valgusdisain

Silmani Elekter

Fotod

Terje Ugandi

Auhinnad

  • 2019 - Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2019

Eesti suursaatkonna hoonekompleks Moskvas koosneb kahest osast: esiteks 20. sajandi algul valminud, kirjastajale ja raamatukaupmehele Vladimir Dumnovile kuulunud juugendstiilis linnahäärber oma küllaltki eklektilise ja detailirohke interjööriga ning teiseks 1970. aastal projekteeritud ja 1982. aastal valminud hotellihoone, mis esindab hilist Nõukogude modernismi. Vanem hoone on Eesti Vabariigi kõige esimene saatkonnahoone ja ka ainus, mis on olnud sestpeale järjepidevalt Eestiga seotud. Läbi aegade on hoonesse koondunud ohtralt kunstiväärtusi ja mööblit, mis on otsekui elav mälestus saatkonna ajaloost.

Vanema hoone uues ruumijaotuses asuvad saatkonna vastuvõtu- ja esindusruumid, mis on renoveeritud säilinud ajaloolisi detaile ära kasutades. Oluline lähtekoht oli, et ühest ajastust pärinevad sisekujunduselemendid oleksid koondatud temaatilisteks ajastutruudeks keskkondadeks. Niiviisi komplekteeritud stiilipuhaste ruumidega on võimalik mänguliselt jutustada nii erinevate riigikordade kui ka keskkonna enda lugu ning ühtlasi eksponeerida säilinud mööblit jm detaile. Vanasse keskkonda autentsete elementide vahele lisatud uued mööbliesemed, tekstiilid ja valgustid järgivad olemasoleva ajaloolise keskkonna eeskuju, sulandudes sujuvalt ümbritsevaga. Põhjalikuma uuestisünni on vanemas hoones läbi teinud mitmed abiruumid, kuid ka neis on jäädud truuks esinduslikkuse püüdlusele.

Nooremas hoones asuvad nüüd hotellitubade asemel saatkonna tööruumid ja üldkasutatavad ruumid. Erinevalt vanemast hoonest on siin algseid interjöörielemente vähem säilinud, kuid sellise n‑ö autentse ainese puudumisest hoolimata on ka uues lahenduses mõningaid viiteid hoone ehitamise aegse Nõukogude modernismi stilistikale, näiteks lihtsa vormiga mööbel ja must-valge kontrastiga mängimine. Konkreetsemalt aga viitavad omaaegsetele ohtralt kasutust leidnud materjalidele, nagu mistra ja tumeroheline nahk, mürkrohelised kardinad saatkonna söögisaalis.

Lisaks hoonetele on uue ilme saanud ka vanema hoone kõrval asuv aed, mille keskmes on lihtsa geomeetrilise vormiga, metallist kandekonstruktsiooni ja tumedast puidust viimistlusega terrass ja varjualune.

Eelmine projekt

Nobless­neri valukoda

Järgmine projekt

Valli­kraavi 14