Uudised

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.