Energia avastus­keskus

  • #Eesti
  • #Tallinn
  • #avalik
  • #rekonstrueerimine
  • #mälestis
  • #muuseum
  • #tööstus
  • #kultuur
  • #näitus

Asukoht

Põhja pst 29 ja osaliselt Põhja pst 31, Tallinn

Pindala

3840 m2

Staatus

Valmis 2014

Tellija

Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus

Arhitektuur ja sisearhitektuur

LUMIA , Doomino Arhitektid ja studio ARGUS

Margit Aule, Sander Aas, Pelle-Sten Viiburg ja Margit Argus

Fotod

Martin Siplane, Mae Köömnemägi ja Arno Mikkor

Auhinnad

  • 2015 - Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2014–2015 parima ajaloolise interjööri eest

  • 2015 - Eesti muuseumide aastaauhinnad: Muinsuskaitseameti ja Muuseuminõukogu muinsuskaitse komisjoni 2014. aasta eripreemia muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eest

Energia avastuskeskus Tallinna vanalinna ja mere vahel asub endises Tallinna elektrijaama kompleksis ja moodustab ühtse terviku Kultuurikatlaga. Täpsemalt asub avastuskeskus 1920.–1930. aastatel jaama laiendamise käigus rajatud turbiini- ja lülitushoones, mille projekti autor oli tuntud eesti arhitekt Eugen Habermann. Elektri tootmine lõpetati jaamas 1979. aastal.

Selles hoones 1999. aastast tegutsevas avastuskeskuses on seitse püsinäitust energia, klassikalise füüsika, heli, optika jm teemadel, mida avatakse külastajatele enam kui saja interaktiivse eksponaadi abil.

Avastuskeskuse hoone koosneb mitmest mahust, millest keskne on Põhja puiestee äärne funktsionalismi ja art déco elemente ühendav turbiinisaal. Sellest, tervet hooneosa hõlmavast saalist ida poole jääb neljakorruseline funktsionalistlik lülitushoone.

Võimsa turbiinisaali osas on renoveerimisprojektis keskendutud ajaloolise ruumimõju taastamisele. Ruumi keskele vanu turbiine markeeriva platvormi peale on koondatud elektrienergiast kõnelevad eksponaadid, mis koos veel säilinud vanade masinatega moodustavad ühe terviku. Kõrge lae ja heledate seinte koosmõjul tekib ruumis teadustempli aura.

Turbiinisaali all on kaheks korruseks jaotatud 6 meetri sügavune kelder, mille uus arhitektuurilahendus on oma julgema vormikäsitluse, geomeetria ja kirkamate värvidega märgatavalt mängulisem ja teaduskeskuslikum, kuigi ka siin leiab viiteid hoone industriaalsele pärandile: haljas betoon, ajaloolistele käsipuudele viitava kujundusega metallpiirded jms. Ülemine keldrikorrus on taastuvenergia teemast tulenevalt valge-roheline, alumine, heli ja optika korrus aga mängib julgelt kollase ja musta graafikaga muidu valges ruumis. Läbi avatud korruste tekitavad optiliste ja heliliste interaktiivsete eksponaatide vahel põnevaid raamitud vaateid ülakorruse turbiine toetavad võimsad betoonpostid.

„Peamised ruumilised ideed panime paika konkursitööd tehes: sissepääsu viimine tasand allapoole ja turbiinisaali terviklikkuse säilitamine, treppide asendamine hoone keskele vanade betoonsamamaste vahele ning fuajee suunamine Kultuurikatla poole, et kaks hoonet omavahel funktsionaalselt suhelda saaksid.”

Margit Aule

Partner / volitatud arhitekt-ekspert (tase 8)

Eelmine projekt

Viirelaiu majakavahi­kompleks

Järgmine projekt

Eesti Kaevandus­muuseum