Palve­rännu­maja

  • #Eesti
  • #avalik
  • #mälestis
  • #muuseum
  • #linnus
  • #kultuur
  • #näitus
  • #teras
Vastseliina palverännumaja

Asukoht

Vastseliina piiskopilinnus, Võru vald, Võrumaa

Pindala

421 m2

Staatus

Valmis 2018

Tellija

Vastseliina piiskopilinnus

Arhitektuur ja sisearhitektuur

LUMIA ja studio ARGUS

Margit Aule, Laura Ojala, Margit Argus ja Kaiko Kerdmann

Graafiline disain

Katri Haarde

Fotod

Terje Ugandi ja Maris Tomba

Auhinnad

  • 2019 - Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia 2018

  • 2018 - Muinsuskaitseameti tunnustus kategoorias „Hästi kavandatud uusehitis ajaloolises keskkonnas”

Palverännumaja asub Piusa jõkke suubuva Meeksi oja järsul kaldal, Vastseliina linnuse kõrval. 14. sajandil rajatud linnuses aset leidnud ime tegi sellest kiiresti Põhja-Euroopa kuulsaima palverännukoha. 2018. aastal avatud Palverännumaja külastuskeskuse elamuslikus ja interaktiivses ekspositsioonis on huvilistel võimalik tutvuda keskaegse palverännumaailmaga: saada teada, mida palverändurid sõid ja jõid, kus ja kuidas magati ning millised nähtavad ja nähtamatud ohud neid varitsesid.

Ebakorrapärase ristküliku kujulise põhiplaaniga hoone asub järsul kaldal. Esimene korrus on täielikult maa peal ja soklikorrus pooleldi maa sees, avanedes nõlva seest itta vaatega ürgorule. Hoone ühtaegu ajaloolise keskkonnaga hästi suhestuva ja nüüdisaegse välisilme loob geomeetriliste vormide ning viimistlusmaterjali hea kokkumäng: vaba kompositsiooniga aknaavades võib näha viiteid kindluse laskeavadele ning seni pigem suurlinnade korporatiiv­arhitektuuriga seostuvad Cor-Ten-terasplaadid sobituvad oma tonaalsuses ladusalt ajaloolisesse ehitatud keskkonda. Veidi ootamatu materjalivalik lähtub muinsuskaitse soovist uut ja vana selgelt eristada (algne mõte oli kasutada fassaadimaterjalina tellist). Pigem väikesemõõdulistele aknaavadele sekundeerivad ainult üksikud suuremad avad ja klaaspinnad, võimendades veelgi hoone kindluslikku iseloomu. Avade vaba kompositsiooniga on välditud välisilmes modulaarsust.

Range, palverännakute ja linnusearhitektuuriga seonduva askeetliku tahuka muudab mängulisemaks ukseesise varjualuse moodustav sisselõige linnusepoolsel küljel ning orupoolse nurga tagasiaste, mis tekitab omakorda varjualuse terrassile.

Hoones paiknevad ekspositsioon ja külastuskeskus ning neid teenindavad ruumid. Esimesel korrusel on külastajate päralt raamatukogu, kabel ja mantelkorstnaga köök, soklikorrusel aga kõrts, dormitoorium ja saun-pesuruum. Ka sisearhitektuur on inspireeritud ajaloost: eelkõige kannavad ajaloo hõngu sisekujunduselemendid ja mööbel oma tugevalt stiliseeritud keskaegsuses, aga seda toetavad ka heledaks krohvitud seinad, söekarva klinkertellistest põrandad ja paljud teised detailid.

Meediakajastus

„Hoone mõjub väga terviklikult – kuidas see lähenejale maastikul paistab ja milline vaade omakorda avaneb ümbritsevale hoone seest. Asukohast detailideni, riidenagidest ekspositsiooni tehnoloogiliste lahendusteni paistavad kõik elemendid kenasti koos toimivat. See on õnnestunud abstraktsioon keskaegsest miljööst, olemata seejuures romantiline. Näeme, mis on uus ja mis esindab vana, nutikal ja tasakaalustatud viisil.”

Sami Rintala

Arhitekt (Rintala Eggertsson Architects), EAL aastapreemia žürii liige

Eelmine projekt

Ärihoone

Järgmine projekt

Haapsalu linnus