Haap­salu linnus

  • #avalik
  • #kultuur
  • #renoveerimine
  • #monumentaalne
  • #eksperimentaalne

Asukoht

Lossiplats 3, Haapsalu

Pindala

4200 m2

Staatus

Valmis 2019

Arhitektuur ja sisearhitektuur

LUMIA ja studio ARGUS

Margit Aule, Laura Ojala ja Elo Liina Kaivo

Maastikuarhitektuur

Kristiina Hellström

Fotod

Tõnu Tunnel ja Vendo Jugapuu

Auhinnad

  • 2019 - Muinsuskaitseameti aastapreemia kategoorias „Hästi taastatud mälestis 2019”

  • 2017 - Muinsuskaitseameti aastapreemia kategoorias „Hea projekteerija 2017”. Sisukas ja täpne „Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse konserveerimis- ja rekonstrueerimisprojekt”

  • 2019 - Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia

Kuni 17. sajandini kasutusel olnud Haapsalu linnus rajati 13. sajandil koos Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkirikuga. Üle kolme sajandi varemetes seisnud linnus on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Muuseumitööd on linnuses tehtud alates 1930. aastatest, esimene ekspositsioon valmis aga alles 1996. aastal.

Muuseum-külastuskeskus paikneb Haapsalu piiskopilinnuse väikeses linnuses ning see hõlmab vana linnuse ruume kahel korrusel. Lisaks rajati ajaloolise värava kohale uus pääslahoone, kus nüüd asuvad muuseumipood, garderoob ja abiruumid. Väikese linnuse säilinud müüridele rajati ka uus treppide ja sildade süsteem, mis viib vaateplatvormidele. Need kinnituvad müüridele teraskandurite ja konsooltugedega, mille asukohad valiti nii, et need ajaloolist kehandit võimalikult vähe kahjustaksid.

Uues muuseumis on eksponeeritud objekte ja esemeid tegevuseksponaatidena, et pakkuda külastajaile vahetut elamust ja isiklikku suhestumist. Tähtsal kohal on olemasoleva linnusekehandi arhitektuuri eksponeerimine kui teekond keskaega.

Välisarhitektuuris eristab uusi lisandusi ja laiendusi vanast ehituskehandist nende must värv ning valdavalt on nende puhul materjalina kasutatud metalli. Halli paekivi ja musta metalli kontrast on küll tugev, kuid selges harmoonias. Mustale metallile sekundeerib uute lisanduste puhul klaas ja kohati ka haljas betoon ning siin-seal toob lihtsa geomeetrilise lahendusega välimööbel sellesse kooslusse ka naturaalset puidutooni. Uute osade arhitektuuri iseloomustab ülim lihtsus, et mitte tõmmata endale liigset tähelepanu – eesmärk on olnud selgelt eristuda, kuid samas mitte esile tõusta.

Samadest printsiipidest lähtuvad ka sisearhitektuur ning ekspositsiooni kujundus. Pääslahoone interjöör on lihtne ning toetub eelkõige materjalide puhtusele ja kooskõlale – juba nimetatud haljas betoon, klaas ja must metall, vana müüri osas ka paekivi ning üksikutes detailides puit. Ajaloolistes interjöörides on sekkumine olnud vähene – moodsat, ent samal ajal ajaloolisest inspireeritud vormikeelt toovad interjööridesse eelkõige detailid (uksed jt avatäited, piirded, ekspositsioonimööbel, makrograafika põrandal jms), nende hulk on aga minimaalne ja esile kerkib pigem üldine ruumimõju. Sama esteetikat järgib ka ekspositsiooni kujundus, mis oma õhulisuses jääb pigem ääremärkuse rolli.

"Koostöö arhitektide meeskonnaga oli äärmiselt meeldiv ja konstruktiivne. Arhitektide delikaatne lähenemine andis üle 700 aasta vanusele Haapsalu linnusele uue ja väärika kihistuse, mis ei domineeri ajaloolise kehandi üle, vaid lähendab seda."

Kaire Tooming

Eelmine projekt

Palve­rännu­maja

Järgmine projekt

Posti­mehe maja