Haapsalu linnus

Kuni 17. sajandini kasutusel olnud Haapsalu piiskopilinnus rajati 13. sajandil koos Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkirikuga. Üle kolme sajandi varemeis seisnud linnus on üks paremini säilinuid Eestis. Muuseumitööd on selles tehtud alates 1930. aastatest, esimene ekspositsioon valmis aga alles 1996. aastal. Samal perioodil taastati osaliselt ka siseruum.

Muuseum-külastuskeskus Haapsalu linnuses hõlmab ruume kahel korrusel. Lisaks ehitasime ajaloolise värava koha peale uue pääslahoone, kus nüüd asuvad muuseumipood, garderoob ja abiruumid. Säilinud müüridele rajati ka uus, vaateplatvormidele viivate treppide ja sildade süsteem. Need kinnituvad müüridele teraskandurite ja konsooltugedega, mille asukohad valiti nii, et need ajaloolist kehandit võimalikult vähe kahjustaksid.

Uues muuseumis on eksponeeritud objekte ja esemeid tegevuseksponaatidena, et pakkuda külastajaile vahetut elamust ja isiklikku suhestumist. Tähtsal kohal on säilinud linnusekehandi arhitektuuri eksponeerimine kui teekond keskaega.

Välisarhitektuuris eristab uusi lisandusi ja laiendusi vanast nende must värv ning valdavalt on nendes materjalina kasutatud metalli. Halli paekivi ja musta metalli kontrast on küll tugev, kuid selges harmoonias. Uutes lisandustes sekundeerib mustale metallile klaas ja kohati ka haljas betoon ning siin-seal lisab lihtsa geomeetrilise lahendusega välimööbel sellesse kooslusse naturaalset puidutooni. Uute osade arhitektuuri iseloomustab ülim lihtsus, et mitte tõmmata endale liigset tähelepanu: eesmärk on olnud selgelt eristuda, kuid seejuures mitte esile tõusta.

Samadest printsiipidest lähtuvad ka sisearhitektuur ning ekspositsiooni kujundus. Pääslahoone interjöör on lihtne ning toetub eelkõige materjalide puhtusele ja kooskõlale: juba nimetatud haljas betoon, klaas ja must metall, vana müüri osas paekivi ning mõnes detailis puit. Haapsalu linnuse ajaloolistes interjöörides on sekkumine olnud vähene: moodsat, ent ajaloolisest inspireeritud vormikeelt toovad interjööridesse eelkõige detailid (uksed jt avatäited, piirded, ekspositsioonimööbel, makrograafika põrandal jms), nende hulk on aga minimaalne ja esile kerkib pigem üldine ruumimõju. Sama esteetikat järgib ka ekspositsiooni kujundus, mis jääb oma õhulisuses pigem ääremärkuse rolli.