Eesti suursaatkond Moskvas
Asukoht
Malõi Kislovski pereulok 5, Moskva
Pindala
5500 m2
Staatus
Valmis 2019
Tellija
Välisministeerium
Arhitektuur ja sisearhitektuur
LUMIA ja studio ARGUS
Margit Aule, Toomas Adrikorn, Kaiko Kerdmann ja Margit Argus
Maastikuarhitektuur
Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik
Valgusdisain
Silmani Elekter
Fotod
Terje Ugandi
Auhinnad
2019 - Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2019
Eesti suursaatkond Moskvas asub hoonekompleksis, mille vanem hoone on valminud 20. sajandi algul. Selle juugendstiilis, küllaltki eklektilise linnahäärberi lasi ehitada kirjastaja ja raamatukaupmees Vladimir Dumnov. Maja projekteeris arhitekt Aleksei Štšeglov. Moskva linnahäärber on Eesti Vabariigi kõige esimene saatkonnahoone ja ka ainus, mis on olnud sestpeale järjepidevalt Eestiga seotud. Läbi aegade on hoonesse koondunud ohtralt kunstiväärtusi ja mööblit, mis on otsekui elav mälestus saatkonna ajaloost. Saatkonna uuem osa projekteeriti EKE Projektis 1970. aastatel ning valmis 1982 hotelliks.
Vanema hoone nüüdses ruumijaotuses asuvad saatkonna vastuvõtu- ja esindusruumid. Renoveerimisel on pandud suurt rõhku ajalooliste detailide esiletoomisele. Oluline lähtekoht oli, et ühest ajastust pärinevad sisekujunduselemendid oleksid koondatud temaatilisteks ajastutruudeks keskkondadeks. Niiviisi komplekteeritud stiilipuhaste ruumidega on võimalik mänguliselt jutustada nii erinevate riigikordade kui ka keskkonna enda lugu ning ühtlasi eksponeerida säilinud mööblit ja interjööridetaile. Vanade autentsete elementide vahele lisatud uued mööbliesemed, tekstiilid ja valgustid järgivad olemasoleva ajaloolise ruumi eeskuju, sulandudes sujuvalt ümbritsevaga. Põhjalikuma uuestisünni on vanemas hoones läbi teinud mitmed abiruumid, kuid ka neis on jäädud truuks esinduslikkuse püüdlusele.
Uuemas hoones asuvad nüüd hotellitubade asemel saatkonna tööruumid ja üldkasutatavad ruumid. Erinevalt vanemast hoonest on tänases halduskorpuses algseid interjöörielemente vähem säilinud, kuid nii-öelda autentse ainese puudumisest hoolimata on ka uues lahenduses mõningaid viiteid hoone ehitusaegse nõukogude modernismi stilistikale. Näiteks on põimitud sisse lihtsa vormiga mööblit ja mängitud mustvalge kontrastiga. Konkreetsemalt aga viitavad omaaegsetele ohtralt kasutust leidnud materjalidele, nagu mistra ja tumeroheline nahk, mürkrohelised kardinad saatkonna söögisaalis.
Lisaks hooneansamblile on uue ilme saanud ka endise juugendhäärberi aed, mille keskmes on lihtsa geomeetrilise vormiga, metallist kandekonstruktsiooni ja tumedast puidust viimistlusega terrass ja varjualune.