Noblessneri valukoda
Asukoht
Peetri 10, Tallinn
Pindala
5800 m2
Staatus
Valmis 2019
Tellija
Noblessner Arendus
Arhitektuur
Margit Aule, Laura Ojala ja Toomas Adrikorn
Sisearhitektuur
studio ARGUS
Fotod
Martin Dremljuga ja Martin Siplane
Auhinnad
2020 - Tallinna muinsuskaitseauhind
2019 - Muinsuskaitseameti aastapreemia laureaat kategoorias „Hästi restaureeritud mälestis"
Kalamaja kaldapealsel paiknev Noblessneri laevatehas asutati 1912. aastal ning seal ehitati esialgu allveelaevu Vene keiserlikule mereväele. Järgnenud peaaegu saja aasta jooksul tegutses alal eri nimede all mitu laevaremondi- ja -ehitusettevõtet. Suur osa laevatehase ajaloolisest keskkonnast on tänaseni säilinud ja leidnud kasutamist nüüdisaegse linnaruumi osana.
Endise laevatehase territooriumil on tänaseks välja kujunenud vana ja uut kombineeriv moodne linnaruum nüüdisaegsete kortermajadega ning ajaloolistesse hoonetesse rajatud restoranide, äripindade ja kultuuriasutustega. Alal asub kokku 18 kaitsealust hoonet. Suurim on 1914. aastal ehitatud valukoda, mille suurt saali kasutati laevaehitustsehhina. Valukoja enda päralt oli tegelikult hoone tagumine, väiksem osa. Uues programmis on hoone jagatud sündmuste korraldamiseks mõeldud ruumide ja Proto avastustehase vahel.
Hoone keskel asub 16 m kõrge õhuruumiga saal ja sellest kahel pool madalamad hooneosad, mis annavad hoonele basilikaalse vormi. Ristipidi jaotub hoone kaheks, kusjuures kagupoolne osa ehk endine valukoda on teisest natuke madalam. Hoone kandvad konstruktsioonid, sh laekonstruktsioonid, on raudbetoonist monoliitne raamkarkass ning selle tarindi vaheline sein on laotud raudbetoon-õõnesplokkidest.
Renoveerimisprojekt 5800 m² hõlmavale kompleksile lähtub hoone ja asukoha ajaloost. Sekkumine on olnud minimaalne: mõlema saali puhul on keskne üldine ruumimõju ja selle säilimiseks on uusi lisandusi tehtud vähe. Ka kõrvalruumides on säilitatud võimalikult palju ajaloolist. Abifunktsioonid, nagu köögid ja tualettruumid, on paigutatud suurtes ruumides eraldi asetsevatesse boksidesse. Trepid on ajaloolisest eristumise eesmärgil nüüdisaegsete teraspiiretega. Lisandunud elementide ja uute mahtude esteetika lähtub keskkonna tööstuspärandist, kuid on ajaloolisest selgesti eristatav. Peenetundeline lähenemine on säilitanud hoone industriaalse hõngu ning uued täiendused sobituvad tänu materjalivalikule ja lihtsale disainile ladusalt ajaloolisega.
Monika Eensalu
Arhitektuuriajaloolane