Uudised

Kinnisvaraarendaja Hepsori korraldatud Paevälja elamukvartali järgmise etapi arhitektuurivõistluse võitis LUMIA arhitektuuribüroo ideekavand, mis paistis žürii hinnangul silma paindliku ruumilahenduse ning keskkonda sobiva arhitektuuri ja roheluse väärtustamisega.

Hepsori Eesti maajuhi ja žürii esimehe Mihkel Mägeri sõnul otsiti võistlusega lahendust, mis looks Lasnamäele kvaliteetset ja kaasaegset linnaruumi. Narva maantee 150 ja 150A kinnistuid ning lähiala hõlmava elamupiirkonna arhitektuurivõistlusele esitati kokku kuus tööd. Osalesid neli kutsutud arhitektuuribürood: molumba OÜ, KAMP Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ, Arhitektuuribüroo Korrus OÜ, lisaks LUMIA OÜ ja OÜ inphysica technology.

Žürii hinnangul oli LUMIA võidutöö suurim tugevus suurepäraselt lahendatud tüüpkorruse plaan, mis võimaldab korterite paindlikku jaotamist ja moduleerimist ning arvestab hästi Lasnamäe potentsiaalsete elanike ootustega. Lisaks tõstis žürii esile valgusküllased nurgapealsed elutoad, samuti pidulikud ja selgelt leitavad sissepääsud ning hoonete ja haljastuse tasakaalus ruumilahendus.

LUMIA pakkus ideekonkursile kaasaegse linnakvartali, kus kohtuvad arhitektuurne kvaliteet, taskukohasus ja kogukonnatunnet toetav avalik ruum. Lahenduse keskmes on inimene - tema liikumine, privaatsus, kohtumised ja igapäevane side looduse ja linnaga.

LUMIA ideekavandi autorid on: Margit Aule, Rasmus Ink ja Andreas Krigoltoi. Kaasa töötasid Laura Ojala ja Carl Deion Jõekallas.

Töö märgusõnaga „Džungel“ tõi Liveni korraldatud Juhkentali 48 arhitektuurikonkursil 2. koha. Hoone pikk fassaad on liigendatud neljaks eriilmeliseks mahuks, mille katusemaastikku kujundavad kaldpinnad, vintskapid ja terrassid. Ka esimese korruse kõrgus on varieeruv ning fassaad muutuv, et tuua linnaruumi mitmekesisust. Lahendus on linnalik ja ümbritsevasse keskkonda hästi sobituv.

Hoovipoolne fassaad jaotab hoonemahu samuti mitmeks erinevaks osaks, mida ilmestavad avarad rõdud. Hoone sisehoov on kavandatud kui roheline linnadžungel, pakkudes kontrasti ümbritsevale tihedale linnaruumile. Mitmekesine ja lopsakas haljastus, suured ja väiksemad puud ning nende vahel looklevad jalgrajad loovad rahuliku ja mitmekihilise keskkonna, mis toetab igapäevast õues viibimist ning kogukondlikku elu.

Ideekavandi autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Margit Lillemaa

LUMIA arhitektid koos maastikuarhitektidega TajuRuumist ja Futust võitsid Toila Põhikooli avaliku ideekonkursi. Kool asub ainulaadses asukohas – kaunis Toila pargis, mäenõlval. Eriline loodus ja paiga ajaloolised kihistused loovad suurepärase võimaluse kaasaegse ja muutunud õpikäsituse järgse koolikeskkonna loomiseks. Uus kool saab olema rohkem kui pelgalt õppeasutus – see on ka huvitegevuse keskus, kogukonna kohtumispaik ning sündmuste ruum nii kohalikele kui külalistele.

Kompleksi visuaalseks dominandiks jääb olemasolev ajalooline koolihoone koos torniga. Uus hoone on madal, osaliselt maastikku uputatud ning seob tundlikult erinevad looduslikud tasandid ühtseks tervikuks.

Maastikuarhitektid lõid tervikliku lahenduse, mis põimub orgaaniliselt Toila pargi konteksti. Koolikeskkond on kavandatud kasutusse nii õppetööks kui kogukonna ühiseks tegevuseks ja sündmusteks. Rikkalik ja liikumist soodustav väliruum toetab selle mitmekesist kasutust. Oru pargi poole jääb algkoolilaste õueala ning jõulukuuse plats, kus saab korraldada näiteks jõululaatasid või kogukonna suvepäevi. Idas paikneb õuesõppeala koos kasvuhoone ja tarbeaiaga. Peasissepääsu ette on kavandatud pargilik väljak välikohviku ja istumisvõimalustega. Staadion koos tribüüniga saab kaasaegse uuenduskuuri.

Arhitektide huvi avalikel konkurssidel osalemise vastu on suur. Toila Põhikooli ideekonkursile laekus 30 kavandit, millest viis pälvisid preemia.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Kristi Merilo, Carl Deion Jõekallas)

Maastikuarhitektuur: Tajuruum (Edgar Kaare) ja Futu (György Jakabfi)

Tallinnasse Kalamajja ehitatakse uut Loodusmaja, kuhu kolib Eesti Loodusmuuseum. Suuremahulise rahvusvahelise konkursiga otsiti uuele muuseumile püsiekspositsiooni ideelahendust.

LUMIA osales konkursil ühismeeskonnas Islandi bürooga Gagarin, Eesti bürooga Heya ja Läti bürooga H2E. Iga meeskond tõi kaasa oma tugevused – ekspositsioonide loomine, disain, sisuloome ja arhitektuur.

Meie ideekavandi “Saar” fookuses oli rõhutada, et loodus ei ole inimestest eraldiseisev, vaid pidev osa igapäevaelust. Kavandi keskmes oli looklev ramp, mis tagaks ligipääsu kõigile ning jaotas näituse temaatlisteks saarteks. Tõusev rada juhatab külalisi läbi Eesti looduse põhiteemade, viies nad omavahel ühendatud saartele, mis avavad elu mitmekesise ja keeruka mosaiigi meie planeedil.

Täname kõiki meeskonnaliikmeid ja partnereid:

Heya: Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja, Kaia Lõun

Gagarin: Nils Wiberg, Lemke Meijer, Magnús Elvar Jónsson, Kristin Eva Ólafsdóttir, Hringur Hafsteinsson

H2E: Ingūna Elere, Holgers Elers, Dagnija Andersone, Ieva Timoško, Kintija Elīna Karaša, Ērika Sergejeva, Mārtiņš Vītols, Lelde Pētersone Kairi Põldsaar

LUMIA meeskonnast osalesid töös Margit Aule, Rasmus Ink ja Viktoria Ugur.

Keilas asuv Harju Maakonnaraamatukogu otsis sisearhitektuuri konkursi kaudu uut kontseptsiooni oma ruumidele. LUMIA töö „Raamaturing” võitis konkursi!

Raamatukogul on ühiskonnas kanda väga demokraatlik roll, kõigile tuleb pakkuda võrdset ligipääsu oma teenustele. Raamatukogud on aja jooksul muutunud ning LUMIA töö on kannustatud ideest, mille puhul raamatukogu on multifunktsionaalne ruum, kus inimesel on hea olla, ta saab teha meelepäraseid tegevusi ning ei ole sunnitud midagi tarbima.

Ruumiidee keskmes on raamatud, mis on asetatud kõrgematele ja madalametele riiulitele, tagades ligipääsu eri gruppidele. Raamatukogu südames asub Enn Soosaare raamatukogu, mis on disainitud eraldi ruumina, kuhu astudes tekib külastajal tunne, et on sisenenud elutuppa. Üle raamatukogu on paigutatud eri suurustega puhkealasid, mis pakuvad võimalusi lugemiseks, puhkamiseks või süvenemiseks. Interjöörid on läbivalt looduslikes ja mahedates toonides, pakkudes tegevustele rahulikku ja hubast fooni.

Rõõmustame, et LUMIA meeskonnal on võimalus töötada niivõrd olulise ja põneva ruumitüübiga, nagu on selleks raamatukogud.

Konkursitöö meeskond: Margit Aule, Viktoria Ugur, Rasmus Ink (LUMIA).

Tartus toimuval auhinnasündmusel selguvad 7. veebruaril tänavused Eesti muuseumiauhindade võitjad.

Oleme rõõmsad, et aasta püsinäitusele on nomineeritud Tallinna Linnamuuseumi Kiek in de Köki uus püsinäitus “Kaitstud linn, kindel kants”, mille ekspositsiooni kujundas LUMIA ja Pult.

Näitusel saab uurida, kuidas linn hoidis oma kodanike kaitsevalmidust, kuidas varustati end relvadega ja kuidas suudeti vastu panna moskoviitide vallutuskatsetele, kui nood linna piirasid ja pommitasid.

Ekspositsioonis on kasutatud kaasaegseid tehnoloogiad, hinnalised museaalid on kaitstud uudsete elektrivabade kliimavitriinidega, mis säilitavad sobivat kliimat säästlikult ja hoiavad linna pärandit turvaliselt ka tulevastele põlvedele.

Ekspositsiooni projekteerisid: Margit Aule, Margit Lillemaa, Viktoria Ugur, Toomas Adrikorn ja Celine-Cathy Raaga.

Täname partnereid: Tallinna Linnamuuseumi meeskond ja Riksen

Kalda tänava senine tööstuslik maastik on jõudsalt muutumas. Liven korraldas piirkonna arendamiseks ideekonkursi, mille võidutöö alusel luuakse Nõmme äärele uus kompaktne ja peresõbralik elukeskkond.

LUMIA kavandi keskmes on Nõmmele omane männimetsa miljöö, kus majad paiknevad justkui looduslikult hajutatult metsa keskel. Selline lahendus loob elamukvartali, mis on loodussõbralik ja kodune. Kokku kavandatakse 12 kortermaja, mis sulanduvad oma olemuselt ümbritsevasse männimetsa. Fassaadide tonaalsus on inspireeritud männikoorest, samblast, rabast ja marjadest.

Iga korter on loodud kvaliteetse ja paindlikuna, et sobituda elanike erinevate eluetappidega. Kvartal pakub elanikele privaatsust, kuid samas toetavad kavandatud ühisalad ka kogukondlikku suhtlust ja ühistegevusi.

Ootame põnevusega edasist tööd Kalda tänava elukvartaliga!

Üks olulisemaid rahvusvahelisi arhitektuuriväljaandeid DETAIL kajastab Põltsamaa lossi restaureerimisprojekti, mis valmis 2023. aastal. Autor Edith Walter tutvustab oma artiklis Põltsamaa alguslugu 13. sajandil ordulinnusena ning markeerib hoone hävinemise 1941. aastal.

Artiklis on põhjalikult kirjeldatud hoone restaureerimistöid, tutvustades näiteks konvendihoone taassündi betoontrepi ja uue terasest tornikupli abil. Valitsejamajas ehk hilisemas väravahoones on nüüd kaasaegne külastuskeskus, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi lugu. Ka lossi sisehoov on ümber kujundatud ¬– lisaks aja veetmisele asub seal vabaõhulava erinevateks sündmusteks.

Rohkem saab lugeda DETAIL-ist (saksakeelne artikkel).

Kui möödunud aastal kirjutasime, et Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa, siis nüüd läheb tegudeks – juba juulis hakkab Fausto Capital Tartu mnt 84b krundile hoonet ehitama. Nii areneb Fahle park jõudsalt paralleelselt Tartu maanteega, mille tiheda liiklusvoo ääres areneb linnalik keskkond. Kõrghoone valmib 2026. aasta suveks.

Kaheksakorruselise suurte haljastatud terrassidega puidust büroohoone projekteerisid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna nii kõrget puitmaja pole Eestis varem ehitatud, siis tegid arhitektid ja arendaja projekteerimisel koostööd maineka ETH Zürichi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

Kõrghoone kerkib ristkihtpuidust konstruktsioonidele, mille ökoloogiline jalajälg on tavapärasest märgatavalt väiksem, puit taastuva toorainena on väga hea süsiniku ladustaja. Lisaks vähendavad süsiniku jälge päikeseenergia kasutus, vihmavee kogumine ja kõrgetasemeline soojusisolatsioon.

Tartu mnt 84b hoone põhiliseks majaliseks saab If Kindlustus.

Jääme põnevusega kaasa elama puidust kõrghoone kerkimisele.

Jagame LUMIA ideeprojekti, millega osalesime RMK Ussimäe uue kontorihoone arhitektuurivõistlusel. Meie nägemuses haakub uus pea- ja abihoonest moodustuv büroo ümbritseva Ussimäe küla miljööga puidust viilkatuste abil. Hoone välisfassaad on kaetud üleni puitlaudisega, puidused on ka interjöörid, kandes edasi looduses viibimise tunnet.

Hoone kavandamisel pidasime silmas kolme aspekti – meie projekti puhul on oluline, et uus maja haakuks ümbruskonna hoonestuse ja loodusega, seda nii vormis ja mõõtkavas. Kontorihoone ei domineeri ümbritsevat puistut, vaid suhestub sellega.

Ruumiprogrammi koondasime ümber sisehoovi, mis töötab kas tööruumi laienduse või hubase ajaveetmise paigana. Viimaks kavandasime hoone siseruumid nii, et igast nurgast avaneks head vaated loodusele.

Nägime RMK Ussimäe hoonesse ette tegevuspõhise kontori, mis jagab ruumid vaikseteks või ühistegevuste aladeks, videokoosolekute- ja lastenurkadeks ning privaatsemateks tööruumideks. Erinevad tööalad pakuvad töötajaile paindlikkust ja põnevate töiste ideede vahetamist.

Võistlustöö autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

LUMIA võitis tööga „Walge“ 1. preemia arhitektuurivõistlusel, millega otsiti lahendust Tallinna vanalinna Harju tn 11 hotellile ja uuele hoovihoonele.

Vanalinlik tihe hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises, jättes linnaruumi armidena tühje auke. Meie kavand näeb ette ajaloolise vanalinna sisehoovi taashoonestamise uue arhitektuurivormiga ning selle nüüdisaegse mahu sidumise Harju ja Müürivahe tänaval asuva 1957. aastal ehitatud hoonega (arhitekt Heiki Karro). Uue hotellikompleksi siseõuele tekib avatud linnaruum, mida moodsa vormikeelega juurdeehitus raamib.

Hoovihoone puhul loobusime ajaloolise hoonestuse tsiteerimisest. Peamine idee tõukus soovist muuta praegune teenindava ilmega siseõu perimetraalse hoonestuse abil terviklikuks ja esinduslikuks. Uus hoonemaht on neljakorruseline, kaasaegne, samas keskkonnaga arvestav ja tagasihoidlik. Juurdeehitusel on varieeruv katusekõrgus, mis on läbivalt tänavaäärse hoone kõrgusest madalam, ent Vana-Posti tänavaäärses nurgas kõrgem, luues mahulise dominandi linnaruumis. Inspireerituna vanalinna katustest, on hoovimaja viimase korruse fassaad kujundatud tagasikaldena.

Harju tänava hotelli ja hoovihoone rajamisega tekib uus kvartal, kus ajalooline ja tänapäevane ehitatud keskkond kohtuvad. Vanalinn saab juurde inimmõõtmelise ja läbimõeldud haljastusega vabaaja ruumi.

Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

Kalevi šokolaadipoodide sisearhitektuuri ideekonkursiks kujundasime ruumi, mille põhimotiivid ja -toonid on tuletatud tuntud ja hinnatud maiustustest nagu piimašokolaad, trühvlikommid ja Linnupiim. Pälvisime oma tööga Orkla korraldatud ideevõistlusel 3. koha!

Šokolaadi ahvatlevast kujust ja värvist ajendatult lõime poeruumid, mis mõjuksid isuäratavalt, pakkudes külastajale tunnet nagu viibiks ta kompveki sees, mille sisemuses on hele vahustatud piimatäidis ja ümber krõmps šokolaad.

Kompvekiassortiist ülekantuna on poodide värvigamma tumepruun ja beež, mööblivormid aga minimalistlikud, et luua taustafooni rikkalikule ja värvilisele kaubavalikule. Kauplus on ümberringi täidetud magusaga, ruumi keskel on avatud müügisaar.

Autorid: Margit Aule, Viktoria Ugur, Margit Lillemaa ja Celine-Cathy Raaga.

LUMIA osales Tallinna Lennujaama korraldatud arhitektuurivõistlusel, kus saavutasime 2. koha!

Konkursiga otsiti uut interjöörilahendust reisiterminali ootealale. Meid käivitas lennujaama kodune olemus, millele lisasime narratiivi kodumaistest metsadest. Metsa tihedus, mastaapne kõrgus ning puutüved said põhilisteks märksõnadeks kavandades hubast funktsionaalset ruumi. Reisijate ooteala on paik, kus on mugav ja privaatne olla. Lendu oodates soovitakse tihti rahulikult raamatut lugeda, arvutiga töötada või telefoniga rääkida. Samas on see koht, kus mõnusalt pere, sõprade ja tuttavatega suhelda.

LUMIA kontseptsiooni keskmes on puutüvesid meenutavad pesad, mille seltsis reisijad lendu oodata saavad. Pesas saab aega veeta üksi või mitmekesi, teha vaikselt tööd ja lugeda raamatut. Puupessa võib ka sisse ronida ning selle juures reisikaaslastega jutustada. Ühtlasi on tüved funktsionaalsed ning varustatud vajalike pistikupesadega.

Materjalidest asetasime esikohale puidu, millele lisavad pehmust ja avarust tekstiilid. Aktsendi loob liigutatav mööbel, mis on toonidelt mahe beež ja murtud roheline. Ootesaali puutüvesid ilmestab dünaamiline valgustus, mille abil saab vastavalt kellaajale sobivat valgust sättida.

Võistlustöö meeskonda kuulusid Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga, Viktoria Ugur ja Rasmus Ink.

LUMIA võistlustöö seob visuaalselt omavahel õigusinstituudi tänava- ja hoovipoole. Õppehoone tänavafassaadi ilmestavad suured klaaspinnad, mis aitavad õuevalgusel sisemusse jõuda, luues õpperuumidesse avarust. Hoones sees jagab valgust keldrist katuseni kulgev aatrium, mis on ühtlasi maja selgrooks ning seob uue ja vana hoone osa avaraks tervikuks.

Fassaadi klaaspindasid raamivad kolmnurksed mahud, mis loovad mulje, justkui oleks uus õigusinstituut olemasolevate hoonete vahele volditud. Seeläbi tekib sümbioos kaasaegse arhitektuuri ja 20. sajandi esimese poole funktsionalistlikus ning art déco laadis hoonete vahel. Kavandasime õigusinstituudile taandega katusealuse sissepääsu, et maja ümbritseva linnaruumiga paremini ühendada.

Esimesele korrusele kavandasime esindusliku, naturaalsetes toonides fuajee. Kasutajasõbralikuma ja ligipääsetavama ruumi loomiseks viisime põranda allapoole. Ruumiprogrammi aktsendiks on raamatukogu ja suur loengusaal, mis jagavad fuajeega sarnast sisearhitektuurset joont. Lisaks nägime ette õigusinstituudile hubase sisehoovi ja avatud katuseterrassi.

Autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur (LUMIA).

Põltsamaa loss võitis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna 2023. aasta peapreemia!

See auhind on LUMIA-le suureks tunnustuseks, näidates, et inimesed hoolivad pärandist ja Põltsamaa ajaloost ning hindavad väärika lossi taassündi kaasaegse arhitektuuri abil.

Restaureerimistöödega taastati kaks olulist lossiansambli hoonet. Suursugune konvendihoone ja endine valitsejamaja on nüüd külastatavad ning tutvustavad põnevalt Põltsamaa rikast ajalugu.

Rõõmustame koos partneritega, kes projekti palju panustasid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo, Haspo, Artur Ümar ja tellija – Põltsamaa Vallavara.

LUMIA arhitektide osalusel taastatud Põltsamaa lossi tunnustati 2. novembril Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel AASTA TEO auhinnaga!

Põltsamaa loss ehitati 13. sajandil ordulinnuseks, hiljem oli see Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents ning 18. sajandil sai uue elu rokokoopaleena. Tänaseks päevaks oli suursugune lossiansambel kehvas seisus, suuremahulised taastamistööd valmis 2023. aasta suvel ning hõlmasid nii arhitektuuri, sisearhitektuuri kui ka maastikulahendust.

Tänu restaureerimistöödele taastati kaks olulist ajaloolist hoonet – konvendihoone ja endine valitsejamaja-väravahoone – ning kujundati ümber lossi sisehoov. Konvendihoone taastati konserveerival meetodil, sellele projekteerisime uue, kaasaegse lahendusega terasest tornikupli. Varisemisohtlik väravahoone muutus moodsaks külastuskeskuseks, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi rikkalik ajalugu.

LUMIA arhitektid tänavad koostöö eest partnereid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo ja Haspo.

Suur aitäh tellijale Põltsamaa Vallavarale!

Meil on suur rõõm teatada, et LUMIA ja KINO maastikuarhitektide ideekavand võitis esikoha Tartu mnt 86b ärihoone konkursil!

Fausto Capitali korraldatud konkursiga otsiti kaasaegset arhitektuurset lahendust linna ühte tähtsaimasse sõlmpunkti. Meie töö keskmes on innovaatiline ja roheline ruum ning dünaamiliselt liigendatud mahud, mis loovad mulje skulpturaalselt vormist. Büroomajale on iseloomulikud terrassid, mille lopsakas haljastus mõjub isetekkelisena. Tagasiastega terrassid on kui ekraanid, mis annavad hoonele atraktiivse ja silmatorkava ilme.

Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Carl Deion Jõekallas, Ivika Puust ja Mari Liis Aader (LUMIA)

Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart ja Elif Naz Duman (KINO maastikuarhitektid)

Artikli autor Karin Paulus kirjutab: „[---] tänu maailmatasemel uuele arhitektuurile saame nautida võimsaid varemeid, millega seotud lood ja isiksused avanevad näitusel leidudes ja lugudes.“

Projekti meeskonda kuulus LUMIA arhitekt Margit Aule, kes toob esile, et Põltsamaa linnuse müürides on säilinud palju jälgi, mis lubavad ette kujutada, milline see ruum kunagi oli. „Uued lisandused – trepid ja käiguteed – loovad külastajale võimaluse kogeda ruumi erinevatelt kõrgustelt ja vaatenurkadest.“

Põltsamaa loss on võimas kultuuriline ajaloomärk, mida ootavad tulevikus ees nii mõnedki tööd, et muuhulgas markeerida Põltsamaale omapärane rokokookihistus.

Lähemalt saab lugeda uuest Diivanist.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS Maastikuarhitektuur: LUMIA, studio ARGUS, Artes Terrae Ekspositsioon: LUMIA, studio ARGUS, PULT Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): ARC Projekt Insenerosad: PROJEKTIBÜROO OÜ Aitäh, tellija esindajatele: Egle Oja, Lembit Paal, Kristi Klaos, Aive Tamm

Eilne ETV Ringvaade külastas Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“.

Margit Aule tutvustas LUMIA osalusel valminud saatkondi ning selgitas, kuidas esindusruumide puhul on suureks väljakutseks jutustada disainikeele abil Eesti lugu. Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas kõnelevad kodumaist sõnumit näiteks Arne Aderi loodusfotod, mis valmisid eritellimusel.

Saatkondade ehitamist ning igapäevast elu-olu kommenteeris endine välisminister, tänane Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet: „Ajaloolise hoonega kaasneb teatud mõttes eriline vastutus selle riigi ees, kus me seda hoonet renoveerima hakkame.“

LUMIA arhitektide panusega on projekteeritud Eesti peakonsulaat San Franciscos ja Eesti suursaatkond Moskvas (koos studio ARGUSega), mõlemad esindusruumid asuvad väärikates ajaloolistes hoonetes.

Saatelõiku (algus 21:07) saab vaadata ERRi veebikanalilt

Ruumidiplomaatia näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) avatud 15. oktoobrini.

LUMIA arhitektide projekteeritud Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa. Maja kerkib Fahle Parki, aadressile Tartu mnt 84b.

Arhitekt Margit Aule sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puidust konstruktsioonidel hoonet ning projekteerimisel tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooli ning Zürichi tehnikaülikooliga (ETH). „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks,“ kirjeldab Aule.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum. Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tartu mnt 84b puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Pargi roheline elu- ja ärikvartal laiemalt hea eeskuju kogu ehitussektorile.

Kõrghoone ehitus algab juba käesoleval aastal.

Arhitektuurivõistlustest ei ilmu just tihti trükiseid, mistõttu on raamat „Patarei merekindlus. Lihvimisvalmis teemant“ eriliselt põnev.

Rikkalike illustratsioonidega teos markeerib 19. sajandil rajatud ühe Tallinna märgiliseima objekti – Patarei merekindluse – kujunemisloo. Kuna Patarei Merekindlus on uuenemas, siis tutvustatakse raamatu põhiosas detailselt 2020. aastal toimunud ideekonkursi võistlustöid.

Soovitame huvitavat teost suviseks lugemiseks, kajastatud on ka meie büroo arhitektide Margit Aule ja Katri Metsa osalusel valminud kavand „Elulill – taevakaart“. Töö sai oma nime elulille geomeetrilisest mustrist, mille põimisime inseneride abil katusekonstruktsiooni.

Tänavusel Tartu linna päeval, 29. juunil jagas Tartu linnavalitsus preemiaid 2022. aasta parimatele ehitistele. LUMIA arhitektide projekteeritud Lootuse 2a ärihoone pälvis kaks auhinda!

Karlovas Lootuse 2a aadressil asuvat maja hinnati kui parimat miljööd väärtustavat uut ärihoonet. Meie eesmärgiks oli luua ehitis, mis sobiks iseäralikku puitkeskkonda, Karlova linnaosa ühe peamise tänava Tähe nurgale. Seetõttu on hoone mahuliselt liigendatud, fassaadid kaetud linnajaole iseloomulikes toonides vertikaalse puitlaudisega. Esimesel korrusel asuvad äripinnad aktiveerivad tänavaruumi, mille naabruskonna elanikud on kenasti omaks võtnud. Ajalooliseltki on Tähe tänava esimestel korrustel asunud olulised kohalikud ärid.

Tervikuna moodustab hoone miljööga sobiva ansambli. Lootuse 2a on kui karlovaliku maja kaasaegne versioon.

LUMIA projekteeritud ärihoonet tunnustati ka rahva lemmiku tiitliga, mis on suureks auks ning märgiks, et uus hoone rõõmustab kohalikke ja täidab olulist rolli linnaruumis.

Möödunud aastal taastati LUMIA arhitektide restaureerimisprojekti järgi Kadriorus Poska tn 41 elamu, mida Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga „Hästi restaureeritud mälestis“.

Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus kirjutab arhitekt Margit Aule, kuidas paljud elasid maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone. „Meile oli algusest peale selge, et tänavapoolne fassaad koos puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga – mis arvestades asjaolusid oli päris hästi säilinud – tuli kõige kõrgemate standardite järgi restaureerida,“ sõnab Aule.

Sellest, kuidas nüansirikas restaureerimisprotsess kulges, saab lugeda 2022. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust lähemalt

Fotod: Martin siplane

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.

Kinnisvaraarendaja Hepsori korraldatud Paevälja elamukvartali järgmise etapi arhitektuurivõistluse võitis LUMIA arhitektuuribüroo ideekavand, mis paistis žürii hinnangul silma paindliku ruumilahenduse ning keskkonda sobiva arhitektuuri ja roheluse väärtustamisega.

Hepsori Eesti maajuhi ja žürii esimehe Mihkel Mägeri sõnul otsiti võistlusega lahendust, mis looks Lasnamäele kvaliteetset ja kaasaegset linnaruumi. Narva maantee 150 ja 150A kinnistuid ning lähiala hõlmava elamupiirkonna arhitektuurivõistlusele esitati kokku kuus tööd. Osalesid neli kutsutud arhitektuuribürood: molumba OÜ, KAMP Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ, Arhitektuuribüroo Korrus OÜ, lisaks LUMIA OÜ ja OÜ inphysica technology.

Žürii hinnangul oli LUMIA võidutöö suurim tugevus suurepäraselt lahendatud tüüpkorruse plaan, mis võimaldab korterite paindlikku jaotamist ja moduleerimist ning arvestab hästi Lasnamäe potentsiaalsete elanike ootustega. Lisaks tõstis žürii esile valgusküllased nurgapealsed elutoad, samuti pidulikud ja selgelt leitavad sissepääsud ning hoonete ja haljastuse tasakaalus ruumilahendus.

LUMIA pakkus ideekonkursile kaasaegse linnakvartali, kus kohtuvad arhitektuurne kvaliteet, taskukohasus ja kogukonnatunnet toetav avalik ruum. Lahenduse keskmes on inimene - tema liikumine, privaatsus, kohtumised ja igapäevane side looduse ja linnaga.

LUMIA ideekavandi autorid on: Margit Aule, Rasmus Ink ja Andreas Krigoltoi. Kaasa töötasid Laura Ojala ja Carl Deion Jõekallas.

Töö märgusõnaga „Džungel“ tõi Liveni korraldatud Juhkentali 48 arhitektuurikonkursil 2. koha. Hoone pikk fassaad on liigendatud neljaks eriilmeliseks mahuks, mille katusemaastikku kujundavad kaldpinnad, vintskapid ja terrassid. Ka esimese korruse kõrgus on varieeruv ning fassaad muutuv, et tuua linnaruumi mitmekesisust. Lahendus on linnalik ja ümbritsevasse keskkonda hästi sobituv.

Hoovipoolne fassaad jaotab hoonemahu samuti mitmeks erinevaks osaks, mida ilmestavad avarad rõdud. Hoone sisehoov on kavandatud kui roheline linnadžungel, pakkudes kontrasti ümbritsevale tihedale linnaruumile. Mitmekesine ja lopsakas haljastus, suured ja väiksemad puud ning nende vahel looklevad jalgrajad loovad rahuliku ja mitmekihilise keskkonna, mis toetab igapäevast õues viibimist ning kogukondlikku elu.

Ideekavandi autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Margit Lillemaa

LUMIA arhitektid koos maastikuarhitektidega TajuRuumist ja Futust võitsid Toila Põhikooli avaliku ideekonkursi. Kool asub ainulaadses asukohas – kaunis Toila pargis, mäenõlval. Eriline loodus ja paiga ajaloolised kihistused loovad suurepärase võimaluse kaasaegse ja muutunud õpikäsituse järgse koolikeskkonna loomiseks. Uus kool saab olema rohkem kui pelgalt õppeasutus – see on ka huvitegevuse keskus, kogukonna kohtumispaik ning sündmuste ruum nii kohalikele kui külalistele.

Kompleksi visuaalseks dominandiks jääb olemasolev ajalooline koolihoone koos torniga. Uus hoone on madal, osaliselt maastikku uputatud ning seob tundlikult erinevad looduslikud tasandid ühtseks tervikuks.

Maastikuarhitektid lõid tervikliku lahenduse, mis põimub orgaaniliselt Toila pargi konteksti. Koolikeskkond on kavandatud kasutusse nii õppetööks kui kogukonna ühiseks tegevuseks ja sündmusteks. Rikkalik ja liikumist soodustav väliruum toetab selle mitmekesist kasutust. Oru pargi poole jääb algkoolilaste õueala ning jõulukuuse plats, kus saab korraldada näiteks jõululaatasid või kogukonna suvepäevi. Idas paikneb õuesõppeala koos kasvuhoone ja tarbeaiaga. Peasissepääsu ette on kavandatud pargilik väljak välikohviku ja istumisvõimalustega. Staadion koos tribüüniga saab kaasaegse uuenduskuuri.

Arhitektide huvi avalikel konkurssidel osalemise vastu on suur. Toila Põhikooli ideekonkursile laekus 30 kavandit, millest viis pälvisid preemia.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Kristi Merilo, Carl Deion Jõekallas)

Maastikuarhitektuur: Tajuruum (Edgar Kaare) ja Futu (György Jakabfi)

Tallinnasse Kalamajja ehitatakse uut Loodusmaja, kuhu kolib Eesti Loodusmuuseum. Suuremahulise rahvusvahelise konkursiga otsiti uuele muuseumile püsiekspositsiooni ideelahendust.

LUMIA osales konkursil ühismeeskonnas Islandi bürooga Gagarin, Eesti bürooga Heya ja Läti bürooga H2E. Iga meeskond tõi kaasa oma tugevused – ekspositsioonide loomine, disain, sisuloome ja arhitektuur.

Meie ideekavandi “Saar” fookuses oli rõhutada, et loodus ei ole inimestest eraldiseisev, vaid pidev osa igapäevaelust. Kavandi keskmes oli looklev ramp, mis tagaks ligipääsu kõigile ning jaotas näituse temaatlisteks saarteks. Tõusev rada juhatab külalisi läbi Eesti looduse põhiteemade, viies nad omavahel ühendatud saartele, mis avavad elu mitmekesise ja keeruka mosaiigi meie planeedil.

Täname kõiki meeskonnaliikmeid ja partnereid:

Heya: Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja, Kaia Lõun

Gagarin: Nils Wiberg, Lemke Meijer, Magnús Elvar Jónsson, Kristin Eva Ólafsdóttir, Hringur Hafsteinsson

H2E: Ingūna Elere, Holgers Elers, Dagnija Andersone, Ieva Timoško, Kintija Elīna Karaša, Ērika Sergejeva, Mārtiņš Vītols, Lelde Pētersone Kairi Põldsaar

LUMIA meeskonnast osalesid töös Margit Aule, Rasmus Ink ja Viktoria Ugur.

Keilas asuv Harju Maakonnaraamatukogu otsis sisearhitektuuri konkursi kaudu uut kontseptsiooni oma ruumidele. LUMIA töö „Raamaturing” võitis konkursi!

Raamatukogul on ühiskonnas kanda väga demokraatlik roll, kõigile tuleb pakkuda võrdset ligipääsu oma teenustele. Raamatukogud on aja jooksul muutunud ning LUMIA töö on kannustatud ideest, mille puhul raamatukogu on multifunktsionaalne ruum, kus inimesel on hea olla, ta saab teha meelepäraseid tegevusi ning ei ole sunnitud midagi tarbima.

Ruumiidee keskmes on raamatud, mis on asetatud kõrgematele ja madalametele riiulitele, tagades ligipääsu eri gruppidele. Raamatukogu südames asub Enn Soosaare raamatukogu, mis on disainitud eraldi ruumina, kuhu astudes tekib külastajal tunne, et on sisenenud elutuppa. Üle raamatukogu on paigutatud eri suurustega puhkealasid, mis pakuvad võimalusi lugemiseks, puhkamiseks või süvenemiseks. Interjöörid on läbivalt looduslikes ja mahedates toonides, pakkudes tegevustele rahulikku ja hubast fooni.

Rõõmustame, et LUMIA meeskonnal on võimalus töötada niivõrd olulise ja põneva ruumitüübiga, nagu on selleks raamatukogud.

Konkursitöö meeskond: Margit Aule, Viktoria Ugur, Rasmus Ink (LUMIA).

Tartus toimuval auhinnasündmusel selguvad 7. veebruaril tänavused Eesti muuseumiauhindade võitjad.

Oleme rõõmsad, et aasta püsinäitusele on nomineeritud Tallinna Linnamuuseumi Kiek in de Köki uus püsinäitus “Kaitstud linn, kindel kants”, mille ekspositsiooni kujundas LUMIA ja Pult.

Näitusel saab uurida, kuidas linn hoidis oma kodanike kaitsevalmidust, kuidas varustati end relvadega ja kuidas suudeti vastu panna moskoviitide vallutuskatsetele, kui nood linna piirasid ja pommitasid.

Ekspositsioonis on kasutatud kaasaegseid tehnoloogiad, hinnalised museaalid on kaitstud uudsete elektrivabade kliimavitriinidega, mis säilitavad sobivat kliimat säästlikult ja hoiavad linna pärandit turvaliselt ka tulevastele põlvedele.

Ekspositsiooni projekteerisid: Margit Aule, Margit Lillemaa, Viktoria Ugur, Toomas Adrikorn ja Celine-Cathy Raaga.

Täname partnereid: Tallinna Linnamuuseumi meeskond ja Riksen

Kalda tänava senine tööstuslik maastik on jõudsalt muutumas. Liven korraldas piirkonna arendamiseks ideekonkursi, mille võidutöö alusel luuakse Nõmme äärele uus kompaktne ja peresõbralik elukeskkond.

LUMIA kavandi keskmes on Nõmmele omane männimetsa miljöö, kus majad paiknevad justkui looduslikult hajutatult metsa keskel. Selline lahendus loob elamukvartali, mis on loodussõbralik ja kodune. Kokku kavandatakse 12 kortermaja, mis sulanduvad oma olemuselt ümbritsevasse männimetsa. Fassaadide tonaalsus on inspireeritud männikoorest, samblast, rabast ja marjadest.

Iga korter on loodud kvaliteetse ja paindlikuna, et sobituda elanike erinevate eluetappidega. Kvartal pakub elanikele privaatsust, kuid samas toetavad kavandatud ühisalad ka kogukondlikku suhtlust ja ühistegevusi.

Ootame põnevusega edasist tööd Kalda tänava elukvartaliga!

Üks olulisemaid rahvusvahelisi arhitektuuriväljaandeid DETAIL kajastab Põltsamaa lossi restaureerimisprojekti, mis valmis 2023. aastal. Autor Edith Walter tutvustab oma artiklis Põltsamaa alguslugu 13. sajandil ordulinnusena ning markeerib hoone hävinemise 1941. aastal.

Artiklis on põhjalikult kirjeldatud hoone restaureerimistöid, tutvustades näiteks konvendihoone taassündi betoontrepi ja uue terasest tornikupli abil. Valitsejamajas ehk hilisemas väravahoones on nüüd kaasaegne külastuskeskus, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi lugu. Ka lossi sisehoov on ümber kujundatud ¬– lisaks aja veetmisele asub seal vabaõhulava erinevateks sündmusteks.

Rohkem saab lugeda DETAIL-ist (saksakeelne artikkel).

Kui möödunud aastal kirjutasime, et Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa, siis nüüd läheb tegudeks – juba juulis hakkab Fausto Capital Tartu mnt 84b krundile hoonet ehitama. Nii areneb Fahle park jõudsalt paralleelselt Tartu maanteega, mille tiheda liiklusvoo ääres areneb linnalik keskkond. Kõrghoone valmib 2026. aasta suveks.

Kaheksakorruselise suurte haljastatud terrassidega puidust büroohoone projekteerisid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna nii kõrget puitmaja pole Eestis varem ehitatud, siis tegid arhitektid ja arendaja projekteerimisel koostööd maineka ETH Zürichi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

Kõrghoone kerkib ristkihtpuidust konstruktsioonidele, mille ökoloogiline jalajälg on tavapärasest märgatavalt väiksem, puit taastuva toorainena on väga hea süsiniku ladustaja. Lisaks vähendavad süsiniku jälge päikeseenergia kasutus, vihmavee kogumine ja kõrgetasemeline soojusisolatsioon.

Tartu mnt 84b hoone põhiliseks majaliseks saab If Kindlustus.

Jääme põnevusega kaasa elama puidust kõrghoone kerkimisele.

Jagame LUMIA ideeprojekti, millega osalesime RMK Ussimäe uue kontorihoone arhitektuurivõistlusel. Meie nägemuses haakub uus pea- ja abihoonest moodustuv büroo ümbritseva Ussimäe küla miljööga puidust viilkatuste abil. Hoone välisfassaad on kaetud üleni puitlaudisega, puidused on ka interjöörid, kandes edasi looduses viibimise tunnet.

Hoone kavandamisel pidasime silmas kolme aspekti – meie projekti puhul on oluline, et uus maja haakuks ümbruskonna hoonestuse ja loodusega, seda nii vormis ja mõõtkavas. Kontorihoone ei domineeri ümbritsevat puistut, vaid suhestub sellega.

Ruumiprogrammi koondasime ümber sisehoovi, mis töötab kas tööruumi laienduse või hubase ajaveetmise paigana. Viimaks kavandasime hoone siseruumid nii, et igast nurgast avaneks head vaated loodusele.

Nägime RMK Ussimäe hoonesse ette tegevuspõhise kontori, mis jagab ruumid vaikseteks või ühistegevuste aladeks, videokoosolekute- ja lastenurkadeks ning privaatsemateks tööruumideks. Erinevad tööalad pakuvad töötajaile paindlikkust ja põnevate töiste ideede vahetamist.

Võistlustöö autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

LUMIA võitis tööga „Walge“ 1. preemia arhitektuurivõistlusel, millega otsiti lahendust Tallinna vanalinna Harju tn 11 hotellile ja uuele hoovihoonele.

Vanalinlik tihe hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises, jättes linnaruumi armidena tühje auke. Meie kavand näeb ette ajaloolise vanalinna sisehoovi taashoonestamise uue arhitektuurivormiga ning selle nüüdisaegse mahu sidumise Harju ja Müürivahe tänaval asuva 1957. aastal ehitatud hoonega (arhitekt Heiki Karro). Uue hotellikompleksi siseõuele tekib avatud linnaruum, mida moodsa vormikeelega juurdeehitus raamib.

Hoovihoone puhul loobusime ajaloolise hoonestuse tsiteerimisest. Peamine idee tõukus soovist muuta praegune teenindava ilmega siseõu perimetraalse hoonestuse abil terviklikuks ja esinduslikuks. Uus hoonemaht on neljakorruseline, kaasaegne, samas keskkonnaga arvestav ja tagasihoidlik. Juurdeehitusel on varieeruv katusekõrgus, mis on läbivalt tänavaäärse hoone kõrgusest madalam, ent Vana-Posti tänavaäärses nurgas kõrgem, luues mahulise dominandi linnaruumis. Inspireerituna vanalinna katustest, on hoovimaja viimase korruse fassaad kujundatud tagasikaldena.

Harju tänava hotelli ja hoovihoone rajamisega tekib uus kvartal, kus ajalooline ja tänapäevane ehitatud keskkond kohtuvad. Vanalinn saab juurde inimmõõtmelise ja läbimõeldud haljastusega vabaaja ruumi.

Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

Kalevi šokolaadipoodide sisearhitektuuri ideekonkursiks kujundasime ruumi, mille põhimotiivid ja -toonid on tuletatud tuntud ja hinnatud maiustustest nagu piimašokolaad, trühvlikommid ja Linnupiim. Pälvisime oma tööga Orkla korraldatud ideevõistlusel 3. koha!

Šokolaadi ahvatlevast kujust ja värvist ajendatult lõime poeruumid, mis mõjuksid isuäratavalt, pakkudes külastajale tunnet nagu viibiks ta kompveki sees, mille sisemuses on hele vahustatud piimatäidis ja ümber krõmps šokolaad.

Kompvekiassortiist ülekantuna on poodide värvigamma tumepruun ja beež, mööblivormid aga minimalistlikud, et luua taustafooni rikkalikule ja värvilisele kaubavalikule. Kauplus on ümberringi täidetud magusaga, ruumi keskel on avatud müügisaar.

Autorid: Margit Aule, Viktoria Ugur, Margit Lillemaa ja Celine-Cathy Raaga.

LUMIA osales Tallinna Lennujaama korraldatud arhitektuurivõistlusel, kus saavutasime 2. koha!

Konkursiga otsiti uut interjöörilahendust reisiterminali ootealale. Meid käivitas lennujaama kodune olemus, millele lisasime narratiivi kodumaistest metsadest. Metsa tihedus, mastaapne kõrgus ning puutüved said põhilisteks märksõnadeks kavandades hubast funktsionaalset ruumi. Reisijate ooteala on paik, kus on mugav ja privaatne olla. Lendu oodates soovitakse tihti rahulikult raamatut lugeda, arvutiga töötada või telefoniga rääkida. Samas on see koht, kus mõnusalt pere, sõprade ja tuttavatega suhelda.

LUMIA kontseptsiooni keskmes on puutüvesid meenutavad pesad, mille seltsis reisijad lendu oodata saavad. Pesas saab aega veeta üksi või mitmekesi, teha vaikselt tööd ja lugeda raamatut. Puupessa võib ka sisse ronida ning selle juures reisikaaslastega jutustada. Ühtlasi on tüved funktsionaalsed ning varustatud vajalike pistikupesadega.

Materjalidest asetasime esikohale puidu, millele lisavad pehmust ja avarust tekstiilid. Aktsendi loob liigutatav mööbel, mis on toonidelt mahe beež ja murtud roheline. Ootesaali puutüvesid ilmestab dünaamiline valgustus, mille abil saab vastavalt kellaajale sobivat valgust sättida.

Võistlustöö meeskonda kuulusid Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga, Viktoria Ugur ja Rasmus Ink.

LUMIA võistlustöö seob visuaalselt omavahel õigusinstituudi tänava- ja hoovipoole. Õppehoone tänavafassaadi ilmestavad suured klaaspinnad, mis aitavad õuevalgusel sisemusse jõuda, luues õpperuumidesse avarust. Hoones sees jagab valgust keldrist katuseni kulgev aatrium, mis on ühtlasi maja selgrooks ning seob uue ja vana hoone osa avaraks tervikuks.

Fassaadi klaaspindasid raamivad kolmnurksed mahud, mis loovad mulje, justkui oleks uus õigusinstituut olemasolevate hoonete vahele volditud. Seeläbi tekib sümbioos kaasaegse arhitektuuri ja 20. sajandi esimese poole funktsionalistlikus ning art déco laadis hoonete vahel. Kavandasime õigusinstituudile taandega katusealuse sissepääsu, et maja ümbritseva linnaruumiga paremini ühendada.

Esimesele korrusele kavandasime esindusliku, naturaalsetes toonides fuajee. Kasutajasõbralikuma ja ligipääsetavama ruumi loomiseks viisime põranda allapoole. Ruumiprogrammi aktsendiks on raamatukogu ja suur loengusaal, mis jagavad fuajeega sarnast sisearhitektuurset joont. Lisaks nägime ette õigusinstituudile hubase sisehoovi ja avatud katuseterrassi.

Autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur (LUMIA).

Põltsamaa loss võitis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna 2023. aasta peapreemia!

See auhind on LUMIA-le suureks tunnustuseks, näidates, et inimesed hoolivad pärandist ja Põltsamaa ajaloost ning hindavad väärika lossi taassündi kaasaegse arhitektuuri abil.

Restaureerimistöödega taastati kaks olulist lossiansambli hoonet. Suursugune konvendihoone ja endine valitsejamaja on nüüd külastatavad ning tutvustavad põnevalt Põltsamaa rikast ajalugu.

Rõõmustame koos partneritega, kes projekti palju panustasid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo, Haspo, Artur Ümar ja tellija – Põltsamaa Vallavara.

LUMIA arhitektide osalusel taastatud Põltsamaa lossi tunnustati 2. novembril Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel AASTA TEO auhinnaga!

Põltsamaa loss ehitati 13. sajandil ordulinnuseks, hiljem oli see Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents ning 18. sajandil sai uue elu rokokoopaleena. Tänaseks päevaks oli suursugune lossiansambel kehvas seisus, suuremahulised taastamistööd valmis 2023. aasta suvel ning hõlmasid nii arhitektuuri, sisearhitektuuri kui ka maastikulahendust.

Tänu restaureerimistöödele taastati kaks olulist ajaloolist hoonet – konvendihoone ja endine valitsejamaja-väravahoone – ning kujundati ümber lossi sisehoov. Konvendihoone taastati konserveerival meetodil, sellele projekteerisime uue, kaasaegse lahendusega terasest tornikupli. Varisemisohtlik väravahoone muutus moodsaks külastuskeskuseks, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi rikkalik ajalugu.

LUMIA arhitektid tänavad koostöö eest partnereid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo ja Haspo.

Suur aitäh tellijale Põltsamaa Vallavarale!

Meil on suur rõõm teatada, et LUMIA ja KINO maastikuarhitektide ideekavand võitis esikoha Tartu mnt 86b ärihoone konkursil!

Fausto Capitali korraldatud konkursiga otsiti kaasaegset arhitektuurset lahendust linna ühte tähtsaimasse sõlmpunkti. Meie töö keskmes on innovaatiline ja roheline ruum ning dünaamiliselt liigendatud mahud, mis loovad mulje skulpturaalselt vormist. Büroomajale on iseloomulikud terrassid, mille lopsakas haljastus mõjub isetekkelisena. Tagasiastega terrassid on kui ekraanid, mis annavad hoonele atraktiivse ja silmatorkava ilme.

Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Carl Deion Jõekallas, Ivika Puust ja Mari Liis Aader (LUMIA)

Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart ja Elif Naz Duman (KINO maastikuarhitektid)

Artikli autor Karin Paulus kirjutab: „[---] tänu maailmatasemel uuele arhitektuurile saame nautida võimsaid varemeid, millega seotud lood ja isiksused avanevad näitusel leidudes ja lugudes.“

Projekti meeskonda kuulus LUMIA arhitekt Margit Aule, kes toob esile, et Põltsamaa linnuse müürides on säilinud palju jälgi, mis lubavad ette kujutada, milline see ruum kunagi oli. „Uued lisandused – trepid ja käiguteed – loovad külastajale võimaluse kogeda ruumi erinevatelt kõrgustelt ja vaatenurkadest.“

Põltsamaa loss on võimas kultuuriline ajaloomärk, mida ootavad tulevikus ees nii mõnedki tööd, et muuhulgas markeerida Põltsamaale omapärane rokokookihistus.

Lähemalt saab lugeda uuest Diivanist.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS Maastikuarhitektuur: LUMIA, studio ARGUS, Artes Terrae Ekspositsioon: LUMIA, studio ARGUS, PULT Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): ARC Projekt Insenerosad: PROJEKTIBÜROO OÜ Aitäh, tellija esindajatele: Egle Oja, Lembit Paal, Kristi Klaos, Aive Tamm

Eilne ETV Ringvaade külastas Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“.

Margit Aule tutvustas LUMIA osalusel valminud saatkondi ning selgitas, kuidas esindusruumide puhul on suureks väljakutseks jutustada disainikeele abil Eesti lugu. Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas kõnelevad kodumaist sõnumit näiteks Arne Aderi loodusfotod, mis valmisid eritellimusel.

Saatkondade ehitamist ning igapäevast elu-olu kommenteeris endine välisminister, tänane Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet: „Ajaloolise hoonega kaasneb teatud mõttes eriline vastutus selle riigi ees, kus me seda hoonet renoveerima hakkame.“

LUMIA arhitektide panusega on projekteeritud Eesti peakonsulaat San Franciscos ja Eesti suursaatkond Moskvas (koos studio ARGUSega), mõlemad esindusruumid asuvad väärikates ajaloolistes hoonetes.

Saatelõiku (algus 21:07) saab vaadata ERRi veebikanalilt

Ruumidiplomaatia näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) avatud 15. oktoobrini.

LUMIA arhitektide projekteeritud Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa. Maja kerkib Fahle Parki, aadressile Tartu mnt 84b.

Arhitekt Margit Aule sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puidust konstruktsioonidel hoonet ning projekteerimisel tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooli ning Zürichi tehnikaülikooliga (ETH). „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks,“ kirjeldab Aule.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum. Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tartu mnt 84b puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Pargi roheline elu- ja ärikvartal laiemalt hea eeskuju kogu ehitussektorile.

Kõrghoone ehitus algab juba käesoleval aastal.

Arhitektuurivõistlustest ei ilmu just tihti trükiseid, mistõttu on raamat „Patarei merekindlus. Lihvimisvalmis teemant“ eriliselt põnev.

Rikkalike illustratsioonidega teos markeerib 19. sajandil rajatud ühe Tallinna märgiliseima objekti – Patarei merekindluse – kujunemisloo. Kuna Patarei Merekindlus on uuenemas, siis tutvustatakse raamatu põhiosas detailselt 2020. aastal toimunud ideekonkursi võistlustöid.

Soovitame huvitavat teost suviseks lugemiseks, kajastatud on ka meie büroo arhitektide Margit Aule ja Katri Metsa osalusel valminud kavand „Elulill – taevakaart“. Töö sai oma nime elulille geomeetrilisest mustrist, mille põimisime inseneride abil katusekonstruktsiooni.

Tänavusel Tartu linna päeval, 29. juunil jagas Tartu linnavalitsus preemiaid 2022. aasta parimatele ehitistele. LUMIA arhitektide projekteeritud Lootuse 2a ärihoone pälvis kaks auhinda!

Karlovas Lootuse 2a aadressil asuvat maja hinnati kui parimat miljööd väärtustavat uut ärihoonet. Meie eesmärgiks oli luua ehitis, mis sobiks iseäralikku puitkeskkonda, Karlova linnaosa ühe peamise tänava Tähe nurgale. Seetõttu on hoone mahuliselt liigendatud, fassaadid kaetud linnajaole iseloomulikes toonides vertikaalse puitlaudisega. Esimesel korrusel asuvad äripinnad aktiveerivad tänavaruumi, mille naabruskonna elanikud on kenasti omaks võtnud. Ajalooliseltki on Tähe tänava esimestel korrustel asunud olulised kohalikud ärid.

Tervikuna moodustab hoone miljööga sobiva ansambli. Lootuse 2a on kui karlovaliku maja kaasaegne versioon.

LUMIA projekteeritud ärihoonet tunnustati ka rahva lemmiku tiitliga, mis on suureks auks ning märgiks, et uus hoone rõõmustab kohalikke ja täidab olulist rolli linnaruumis.

Möödunud aastal taastati LUMIA arhitektide restaureerimisprojekti järgi Kadriorus Poska tn 41 elamu, mida Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga „Hästi restaureeritud mälestis“.

Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus kirjutab arhitekt Margit Aule, kuidas paljud elasid maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone. „Meile oli algusest peale selge, et tänavapoolne fassaad koos puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga – mis arvestades asjaolusid oli päris hästi säilinud – tuli kõige kõrgemate standardite järgi restaureerida,“ sõnab Aule.

Sellest, kuidas nüansirikas restaureerimisprotsess kulges, saab lugeda 2022. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust lähemalt

Fotod: Martin siplane

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.

Kinnisvaraarendaja Hepsori korraldatud Paevälja elamukvartali järgmise etapi arhitektuurivõistluse võitis LUMIA arhitektuuribüroo ideekavand, mis paistis žürii hinnangul silma paindliku ruumilahenduse ning keskkonda sobiva arhitektuuri ja roheluse väärtustamisega.

Hepsori Eesti maajuhi ja žürii esimehe Mihkel Mägeri sõnul otsiti võistlusega lahendust, mis looks Lasnamäele kvaliteetset ja kaasaegset linnaruumi. Narva maantee 150 ja 150A kinnistuid ning lähiala hõlmava elamupiirkonna arhitektuurivõistlusele esitati kokku kuus tööd. Osalesid neli kutsutud arhitektuuribürood: molumba OÜ, KAMP Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ, Arhitektuuribüroo Korrus OÜ, lisaks LUMIA OÜ ja OÜ inphysica technology.

Žürii hinnangul oli LUMIA võidutöö suurim tugevus suurepäraselt lahendatud tüüpkorruse plaan, mis võimaldab korterite paindlikku jaotamist ja moduleerimist ning arvestab hästi Lasnamäe potentsiaalsete elanike ootustega. Lisaks tõstis žürii esile valgusküllased nurgapealsed elutoad, samuti pidulikud ja selgelt leitavad sissepääsud ning hoonete ja haljastuse tasakaalus ruumilahendus.

LUMIA pakkus ideekonkursile kaasaegse linnakvartali, kus kohtuvad arhitektuurne kvaliteet, taskukohasus ja kogukonnatunnet toetav avalik ruum. Lahenduse keskmes on inimene - tema liikumine, privaatsus, kohtumised ja igapäevane side looduse ja linnaga.

LUMIA ideekavandi autorid on: Margit Aule, Rasmus Ink ja Andreas Krigoltoi. Kaasa töötasid Laura Ojala ja Carl Deion Jõekallas.

Töö märgusõnaga „Džungel“ tõi Liveni korraldatud Juhkentali 48 arhitektuurikonkursil 2. koha. Hoone pikk fassaad on liigendatud neljaks eriilmeliseks mahuks, mille katusemaastikku kujundavad kaldpinnad, vintskapid ja terrassid. Ka esimese korruse kõrgus on varieeruv ning fassaad muutuv, et tuua linnaruumi mitmekesisust. Lahendus on linnalik ja ümbritsevasse keskkonda hästi sobituv.

Hoovipoolne fassaad jaotab hoonemahu samuti mitmeks erinevaks osaks, mida ilmestavad avarad rõdud. Hoone sisehoov on kavandatud kui roheline linnadžungel, pakkudes kontrasti ümbritsevale tihedale linnaruumile. Mitmekesine ja lopsakas haljastus, suured ja väiksemad puud ning nende vahel looklevad jalgrajad loovad rahuliku ja mitmekihilise keskkonna, mis toetab igapäevast õues viibimist ning kogukondlikku elu.

Ideekavandi autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Margit Lillemaa

LUMIA arhitektid koos maastikuarhitektidega TajuRuumist ja Futust võitsid Toila Põhikooli avaliku ideekonkursi. Kool asub ainulaadses asukohas – kaunis Toila pargis, mäenõlval. Eriline loodus ja paiga ajaloolised kihistused loovad suurepärase võimaluse kaasaegse ja muutunud õpikäsituse järgse koolikeskkonna loomiseks. Uus kool saab olema rohkem kui pelgalt õppeasutus – see on ka huvitegevuse keskus, kogukonna kohtumispaik ning sündmuste ruum nii kohalikele kui külalistele.

Kompleksi visuaalseks dominandiks jääb olemasolev ajalooline koolihoone koos torniga. Uus hoone on madal, osaliselt maastikku uputatud ning seob tundlikult erinevad looduslikud tasandid ühtseks tervikuks.

Maastikuarhitektid lõid tervikliku lahenduse, mis põimub orgaaniliselt Toila pargi konteksti. Koolikeskkond on kavandatud kasutusse nii õppetööks kui kogukonna ühiseks tegevuseks ja sündmusteks. Rikkalik ja liikumist soodustav väliruum toetab selle mitmekesist kasutust. Oru pargi poole jääb algkoolilaste õueala ning jõulukuuse plats, kus saab korraldada näiteks jõululaatasid või kogukonna suvepäevi. Idas paikneb õuesõppeala koos kasvuhoone ja tarbeaiaga. Peasissepääsu ette on kavandatud pargilik väljak välikohviku ja istumisvõimalustega. Staadion koos tribüüniga saab kaasaegse uuenduskuuri.

Arhitektide huvi avalikel konkurssidel osalemise vastu on suur. Toila Põhikooli ideekonkursile laekus 30 kavandit, millest viis pälvisid preemia.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Kristi Merilo, Carl Deion Jõekallas)

Maastikuarhitektuur: Tajuruum (Edgar Kaare) ja Futu (György Jakabfi)

Tallinnasse Kalamajja ehitatakse uut Loodusmaja, kuhu kolib Eesti Loodusmuuseum. Suuremahulise rahvusvahelise konkursiga otsiti uuele muuseumile püsiekspositsiooni ideelahendust.

LUMIA osales konkursil ühismeeskonnas Islandi bürooga Gagarin, Eesti bürooga Heya ja Läti bürooga H2E. Iga meeskond tõi kaasa oma tugevused – ekspositsioonide loomine, disain, sisuloome ja arhitektuur.

Meie ideekavandi “Saar” fookuses oli rõhutada, et loodus ei ole inimestest eraldiseisev, vaid pidev osa igapäevaelust. Kavandi keskmes oli looklev ramp, mis tagaks ligipääsu kõigile ning jaotas näituse temaatlisteks saarteks. Tõusev rada juhatab külalisi läbi Eesti looduse põhiteemade, viies nad omavahel ühendatud saartele, mis avavad elu mitmekesise ja keeruka mosaiigi meie planeedil.

Täname kõiki meeskonnaliikmeid ja partnereid:

Heya: Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja, Kaia Lõun

Gagarin: Nils Wiberg, Lemke Meijer, Magnús Elvar Jónsson, Kristin Eva Ólafsdóttir, Hringur Hafsteinsson

H2E: Ingūna Elere, Holgers Elers, Dagnija Andersone, Ieva Timoško, Kintija Elīna Karaša, Ērika Sergejeva, Mārtiņš Vītols, Lelde Pētersone Kairi Põldsaar

LUMIA meeskonnast osalesid töös Margit Aule, Rasmus Ink ja Viktoria Ugur.

Keilas asuv Harju Maakonnaraamatukogu otsis sisearhitektuuri konkursi kaudu uut kontseptsiooni oma ruumidele. LUMIA töö „Raamaturing” võitis konkursi!

Raamatukogul on ühiskonnas kanda väga demokraatlik roll, kõigile tuleb pakkuda võrdset ligipääsu oma teenustele. Raamatukogud on aja jooksul muutunud ning LUMIA töö on kannustatud ideest, mille puhul raamatukogu on multifunktsionaalne ruum, kus inimesel on hea olla, ta saab teha meelepäraseid tegevusi ning ei ole sunnitud midagi tarbima.

Ruumiidee keskmes on raamatud, mis on asetatud kõrgematele ja madalametele riiulitele, tagades ligipääsu eri gruppidele. Raamatukogu südames asub Enn Soosaare raamatukogu, mis on disainitud eraldi ruumina, kuhu astudes tekib külastajal tunne, et on sisenenud elutuppa. Üle raamatukogu on paigutatud eri suurustega puhkealasid, mis pakuvad võimalusi lugemiseks, puhkamiseks või süvenemiseks. Interjöörid on läbivalt looduslikes ja mahedates toonides, pakkudes tegevustele rahulikku ja hubast fooni.

Rõõmustame, et LUMIA meeskonnal on võimalus töötada niivõrd olulise ja põneva ruumitüübiga, nagu on selleks raamatukogud.

Konkursitöö meeskond: Margit Aule, Viktoria Ugur, Rasmus Ink (LUMIA).

Tartus toimuval auhinnasündmusel selguvad 7. veebruaril tänavused Eesti muuseumiauhindade võitjad.

Oleme rõõmsad, et aasta püsinäitusele on nomineeritud Tallinna Linnamuuseumi Kiek in de Köki uus püsinäitus “Kaitstud linn, kindel kants”, mille ekspositsiooni kujundas LUMIA ja Pult.

Näitusel saab uurida, kuidas linn hoidis oma kodanike kaitsevalmidust, kuidas varustati end relvadega ja kuidas suudeti vastu panna moskoviitide vallutuskatsetele, kui nood linna piirasid ja pommitasid.

Ekspositsioonis on kasutatud kaasaegseid tehnoloogiad, hinnalised museaalid on kaitstud uudsete elektrivabade kliimavitriinidega, mis säilitavad sobivat kliimat säästlikult ja hoiavad linna pärandit turvaliselt ka tulevastele põlvedele.

Ekspositsiooni projekteerisid: Margit Aule, Margit Lillemaa, Viktoria Ugur, Toomas Adrikorn ja Celine-Cathy Raaga.

Täname partnereid: Tallinna Linnamuuseumi meeskond ja Riksen

Kalda tänava senine tööstuslik maastik on jõudsalt muutumas. Liven korraldas piirkonna arendamiseks ideekonkursi, mille võidutöö alusel luuakse Nõmme äärele uus kompaktne ja peresõbralik elukeskkond.

LUMIA kavandi keskmes on Nõmmele omane männimetsa miljöö, kus majad paiknevad justkui looduslikult hajutatult metsa keskel. Selline lahendus loob elamukvartali, mis on loodussõbralik ja kodune. Kokku kavandatakse 12 kortermaja, mis sulanduvad oma olemuselt ümbritsevasse männimetsa. Fassaadide tonaalsus on inspireeritud männikoorest, samblast, rabast ja marjadest.

Iga korter on loodud kvaliteetse ja paindlikuna, et sobituda elanike erinevate eluetappidega. Kvartal pakub elanikele privaatsust, kuid samas toetavad kavandatud ühisalad ka kogukondlikku suhtlust ja ühistegevusi.

Ootame põnevusega edasist tööd Kalda tänava elukvartaliga!

Üks olulisemaid rahvusvahelisi arhitektuuriväljaandeid DETAIL kajastab Põltsamaa lossi restaureerimisprojekti, mis valmis 2023. aastal. Autor Edith Walter tutvustab oma artiklis Põltsamaa alguslugu 13. sajandil ordulinnusena ning markeerib hoone hävinemise 1941. aastal.

Artiklis on põhjalikult kirjeldatud hoone restaureerimistöid, tutvustades näiteks konvendihoone taassündi betoontrepi ja uue terasest tornikupli abil. Valitsejamajas ehk hilisemas väravahoones on nüüd kaasaegne külastuskeskus, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi lugu. Ka lossi sisehoov on ümber kujundatud ¬– lisaks aja veetmisele asub seal vabaõhulava erinevateks sündmusteks.

Rohkem saab lugeda DETAIL-ist (saksakeelne artikkel).

Kui möödunud aastal kirjutasime, et Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa, siis nüüd läheb tegudeks – juba juulis hakkab Fausto Capital Tartu mnt 84b krundile hoonet ehitama. Nii areneb Fahle park jõudsalt paralleelselt Tartu maanteega, mille tiheda liiklusvoo ääres areneb linnalik keskkond. Kõrghoone valmib 2026. aasta suveks.

Kaheksakorruselise suurte haljastatud terrassidega puidust büroohoone projekteerisid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna nii kõrget puitmaja pole Eestis varem ehitatud, siis tegid arhitektid ja arendaja projekteerimisel koostööd maineka ETH Zürichi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

Kõrghoone kerkib ristkihtpuidust konstruktsioonidele, mille ökoloogiline jalajälg on tavapärasest märgatavalt väiksem, puit taastuva toorainena on väga hea süsiniku ladustaja. Lisaks vähendavad süsiniku jälge päikeseenergia kasutus, vihmavee kogumine ja kõrgetasemeline soojusisolatsioon.

Tartu mnt 84b hoone põhiliseks majaliseks saab If Kindlustus.

Jääme põnevusega kaasa elama puidust kõrghoone kerkimisele.

Jagame LUMIA ideeprojekti, millega osalesime RMK Ussimäe uue kontorihoone arhitektuurivõistlusel. Meie nägemuses haakub uus pea- ja abihoonest moodustuv büroo ümbritseva Ussimäe küla miljööga puidust viilkatuste abil. Hoone välisfassaad on kaetud üleni puitlaudisega, puidused on ka interjöörid, kandes edasi looduses viibimise tunnet.

Hoone kavandamisel pidasime silmas kolme aspekti – meie projekti puhul on oluline, et uus maja haakuks ümbruskonna hoonestuse ja loodusega, seda nii vormis ja mõõtkavas. Kontorihoone ei domineeri ümbritsevat puistut, vaid suhestub sellega.

Ruumiprogrammi koondasime ümber sisehoovi, mis töötab kas tööruumi laienduse või hubase ajaveetmise paigana. Viimaks kavandasime hoone siseruumid nii, et igast nurgast avaneks head vaated loodusele.

Nägime RMK Ussimäe hoonesse ette tegevuspõhise kontori, mis jagab ruumid vaikseteks või ühistegevuste aladeks, videokoosolekute- ja lastenurkadeks ning privaatsemateks tööruumideks. Erinevad tööalad pakuvad töötajaile paindlikkust ja põnevate töiste ideede vahetamist.

Võistlustöö autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

LUMIA võitis tööga „Walge“ 1. preemia arhitektuurivõistlusel, millega otsiti lahendust Tallinna vanalinna Harju tn 11 hotellile ja uuele hoovihoonele.

Vanalinlik tihe hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises, jättes linnaruumi armidena tühje auke. Meie kavand näeb ette ajaloolise vanalinna sisehoovi taashoonestamise uue arhitektuurivormiga ning selle nüüdisaegse mahu sidumise Harju ja Müürivahe tänaval asuva 1957. aastal ehitatud hoonega (arhitekt Heiki Karro). Uue hotellikompleksi siseõuele tekib avatud linnaruum, mida moodsa vormikeelega juurdeehitus raamib.

Hoovihoone puhul loobusime ajaloolise hoonestuse tsiteerimisest. Peamine idee tõukus soovist muuta praegune teenindava ilmega siseõu perimetraalse hoonestuse abil terviklikuks ja esinduslikuks. Uus hoonemaht on neljakorruseline, kaasaegne, samas keskkonnaga arvestav ja tagasihoidlik. Juurdeehitusel on varieeruv katusekõrgus, mis on läbivalt tänavaäärse hoone kõrgusest madalam, ent Vana-Posti tänavaäärses nurgas kõrgem, luues mahulise dominandi linnaruumis. Inspireerituna vanalinna katustest, on hoovimaja viimase korruse fassaad kujundatud tagasikaldena.

Harju tänava hotelli ja hoovihoone rajamisega tekib uus kvartal, kus ajalooline ja tänapäevane ehitatud keskkond kohtuvad. Vanalinn saab juurde inimmõõtmelise ja läbimõeldud haljastusega vabaaja ruumi.

Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

Kalevi šokolaadipoodide sisearhitektuuri ideekonkursiks kujundasime ruumi, mille põhimotiivid ja -toonid on tuletatud tuntud ja hinnatud maiustustest nagu piimašokolaad, trühvlikommid ja Linnupiim. Pälvisime oma tööga Orkla korraldatud ideevõistlusel 3. koha!

Šokolaadi ahvatlevast kujust ja värvist ajendatult lõime poeruumid, mis mõjuksid isuäratavalt, pakkudes külastajale tunnet nagu viibiks ta kompveki sees, mille sisemuses on hele vahustatud piimatäidis ja ümber krõmps šokolaad.

Kompvekiassortiist ülekantuna on poodide värvigamma tumepruun ja beež, mööblivormid aga minimalistlikud, et luua taustafooni rikkalikule ja värvilisele kaubavalikule. Kauplus on ümberringi täidetud magusaga, ruumi keskel on avatud müügisaar.

Autorid: Margit Aule, Viktoria Ugur, Margit Lillemaa ja Celine-Cathy Raaga.

LUMIA osales Tallinna Lennujaama korraldatud arhitektuurivõistlusel, kus saavutasime 2. koha!

Konkursiga otsiti uut interjöörilahendust reisiterminali ootealale. Meid käivitas lennujaama kodune olemus, millele lisasime narratiivi kodumaistest metsadest. Metsa tihedus, mastaapne kõrgus ning puutüved said põhilisteks märksõnadeks kavandades hubast funktsionaalset ruumi. Reisijate ooteala on paik, kus on mugav ja privaatne olla. Lendu oodates soovitakse tihti rahulikult raamatut lugeda, arvutiga töötada või telefoniga rääkida. Samas on see koht, kus mõnusalt pere, sõprade ja tuttavatega suhelda.

LUMIA kontseptsiooni keskmes on puutüvesid meenutavad pesad, mille seltsis reisijad lendu oodata saavad. Pesas saab aega veeta üksi või mitmekesi, teha vaikselt tööd ja lugeda raamatut. Puupessa võib ka sisse ronida ning selle juures reisikaaslastega jutustada. Ühtlasi on tüved funktsionaalsed ning varustatud vajalike pistikupesadega.

Materjalidest asetasime esikohale puidu, millele lisavad pehmust ja avarust tekstiilid. Aktsendi loob liigutatav mööbel, mis on toonidelt mahe beež ja murtud roheline. Ootesaali puutüvesid ilmestab dünaamiline valgustus, mille abil saab vastavalt kellaajale sobivat valgust sättida.

Võistlustöö meeskonda kuulusid Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga, Viktoria Ugur ja Rasmus Ink.

LUMIA võistlustöö seob visuaalselt omavahel õigusinstituudi tänava- ja hoovipoole. Õppehoone tänavafassaadi ilmestavad suured klaaspinnad, mis aitavad õuevalgusel sisemusse jõuda, luues õpperuumidesse avarust. Hoones sees jagab valgust keldrist katuseni kulgev aatrium, mis on ühtlasi maja selgrooks ning seob uue ja vana hoone osa avaraks tervikuks.

Fassaadi klaaspindasid raamivad kolmnurksed mahud, mis loovad mulje, justkui oleks uus õigusinstituut olemasolevate hoonete vahele volditud. Seeläbi tekib sümbioos kaasaegse arhitektuuri ja 20. sajandi esimese poole funktsionalistlikus ning art déco laadis hoonete vahel. Kavandasime õigusinstituudile taandega katusealuse sissepääsu, et maja ümbritseva linnaruumiga paremini ühendada.

Esimesele korrusele kavandasime esindusliku, naturaalsetes toonides fuajee. Kasutajasõbralikuma ja ligipääsetavama ruumi loomiseks viisime põranda allapoole. Ruumiprogrammi aktsendiks on raamatukogu ja suur loengusaal, mis jagavad fuajeega sarnast sisearhitektuurset joont. Lisaks nägime ette õigusinstituudile hubase sisehoovi ja avatud katuseterrassi.

Autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur (LUMIA).

Põltsamaa loss võitis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna 2023. aasta peapreemia!

See auhind on LUMIA-le suureks tunnustuseks, näidates, et inimesed hoolivad pärandist ja Põltsamaa ajaloost ning hindavad väärika lossi taassündi kaasaegse arhitektuuri abil.

Restaureerimistöödega taastati kaks olulist lossiansambli hoonet. Suursugune konvendihoone ja endine valitsejamaja on nüüd külastatavad ning tutvustavad põnevalt Põltsamaa rikast ajalugu.

Rõõmustame koos partneritega, kes projekti palju panustasid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo, Haspo, Artur Ümar ja tellija – Põltsamaa Vallavara.

LUMIA arhitektide osalusel taastatud Põltsamaa lossi tunnustati 2. novembril Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel AASTA TEO auhinnaga!

Põltsamaa loss ehitati 13. sajandil ordulinnuseks, hiljem oli see Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents ning 18. sajandil sai uue elu rokokoopaleena. Tänaseks päevaks oli suursugune lossiansambel kehvas seisus, suuremahulised taastamistööd valmis 2023. aasta suvel ning hõlmasid nii arhitektuuri, sisearhitektuuri kui ka maastikulahendust.

Tänu restaureerimistöödele taastati kaks olulist ajaloolist hoonet – konvendihoone ja endine valitsejamaja-väravahoone – ning kujundati ümber lossi sisehoov. Konvendihoone taastati konserveerival meetodil, sellele projekteerisime uue, kaasaegse lahendusega terasest tornikupli. Varisemisohtlik väravahoone muutus moodsaks külastuskeskuseks, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi rikkalik ajalugu.

LUMIA arhitektid tänavad koostöö eest partnereid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo ja Haspo.

Suur aitäh tellijale Põltsamaa Vallavarale!

Meil on suur rõõm teatada, et LUMIA ja KINO maastikuarhitektide ideekavand võitis esikoha Tartu mnt 86b ärihoone konkursil!

Fausto Capitali korraldatud konkursiga otsiti kaasaegset arhitektuurset lahendust linna ühte tähtsaimasse sõlmpunkti. Meie töö keskmes on innovaatiline ja roheline ruum ning dünaamiliselt liigendatud mahud, mis loovad mulje skulpturaalselt vormist. Büroomajale on iseloomulikud terrassid, mille lopsakas haljastus mõjub isetekkelisena. Tagasiastega terrassid on kui ekraanid, mis annavad hoonele atraktiivse ja silmatorkava ilme.

Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Carl Deion Jõekallas, Ivika Puust ja Mari Liis Aader (LUMIA)

Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart ja Elif Naz Duman (KINO maastikuarhitektid)

Artikli autor Karin Paulus kirjutab: „[---] tänu maailmatasemel uuele arhitektuurile saame nautida võimsaid varemeid, millega seotud lood ja isiksused avanevad näitusel leidudes ja lugudes.“

Projekti meeskonda kuulus LUMIA arhitekt Margit Aule, kes toob esile, et Põltsamaa linnuse müürides on säilinud palju jälgi, mis lubavad ette kujutada, milline see ruum kunagi oli. „Uued lisandused – trepid ja käiguteed – loovad külastajale võimaluse kogeda ruumi erinevatelt kõrgustelt ja vaatenurkadest.“

Põltsamaa loss on võimas kultuuriline ajaloomärk, mida ootavad tulevikus ees nii mõnedki tööd, et muuhulgas markeerida Põltsamaale omapärane rokokookihistus.

Lähemalt saab lugeda uuest Diivanist.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS Maastikuarhitektuur: LUMIA, studio ARGUS, Artes Terrae Ekspositsioon: LUMIA, studio ARGUS, PULT Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): ARC Projekt Insenerosad: PROJEKTIBÜROO OÜ Aitäh, tellija esindajatele: Egle Oja, Lembit Paal, Kristi Klaos, Aive Tamm

Eilne ETV Ringvaade külastas Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“.

Margit Aule tutvustas LUMIA osalusel valminud saatkondi ning selgitas, kuidas esindusruumide puhul on suureks väljakutseks jutustada disainikeele abil Eesti lugu. Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas kõnelevad kodumaist sõnumit näiteks Arne Aderi loodusfotod, mis valmisid eritellimusel.

Saatkondade ehitamist ning igapäevast elu-olu kommenteeris endine välisminister, tänane Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet: „Ajaloolise hoonega kaasneb teatud mõttes eriline vastutus selle riigi ees, kus me seda hoonet renoveerima hakkame.“

LUMIA arhitektide panusega on projekteeritud Eesti peakonsulaat San Franciscos ja Eesti suursaatkond Moskvas (koos studio ARGUSega), mõlemad esindusruumid asuvad väärikates ajaloolistes hoonetes.

Saatelõiku (algus 21:07) saab vaadata ERRi veebikanalilt

Ruumidiplomaatia näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) avatud 15. oktoobrini.

LUMIA arhitektide projekteeritud Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa. Maja kerkib Fahle Parki, aadressile Tartu mnt 84b.

Arhitekt Margit Aule sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puidust konstruktsioonidel hoonet ning projekteerimisel tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooli ning Zürichi tehnikaülikooliga (ETH). „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks,“ kirjeldab Aule.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum. Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tartu mnt 84b puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Pargi roheline elu- ja ärikvartal laiemalt hea eeskuju kogu ehitussektorile.

Kõrghoone ehitus algab juba käesoleval aastal.

Arhitektuurivõistlustest ei ilmu just tihti trükiseid, mistõttu on raamat „Patarei merekindlus. Lihvimisvalmis teemant“ eriliselt põnev.

Rikkalike illustratsioonidega teos markeerib 19. sajandil rajatud ühe Tallinna märgiliseima objekti – Patarei merekindluse – kujunemisloo. Kuna Patarei Merekindlus on uuenemas, siis tutvustatakse raamatu põhiosas detailselt 2020. aastal toimunud ideekonkursi võistlustöid.

Soovitame huvitavat teost suviseks lugemiseks, kajastatud on ka meie büroo arhitektide Margit Aule ja Katri Metsa osalusel valminud kavand „Elulill – taevakaart“. Töö sai oma nime elulille geomeetrilisest mustrist, mille põimisime inseneride abil katusekonstruktsiooni.

Tänavusel Tartu linna päeval, 29. juunil jagas Tartu linnavalitsus preemiaid 2022. aasta parimatele ehitistele. LUMIA arhitektide projekteeritud Lootuse 2a ärihoone pälvis kaks auhinda!

Karlovas Lootuse 2a aadressil asuvat maja hinnati kui parimat miljööd väärtustavat uut ärihoonet. Meie eesmärgiks oli luua ehitis, mis sobiks iseäralikku puitkeskkonda, Karlova linnaosa ühe peamise tänava Tähe nurgale. Seetõttu on hoone mahuliselt liigendatud, fassaadid kaetud linnajaole iseloomulikes toonides vertikaalse puitlaudisega. Esimesel korrusel asuvad äripinnad aktiveerivad tänavaruumi, mille naabruskonna elanikud on kenasti omaks võtnud. Ajalooliseltki on Tähe tänava esimestel korrustel asunud olulised kohalikud ärid.

Tervikuna moodustab hoone miljööga sobiva ansambli. Lootuse 2a on kui karlovaliku maja kaasaegne versioon.

LUMIA projekteeritud ärihoonet tunnustati ka rahva lemmiku tiitliga, mis on suureks auks ning märgiks, et uus hoone rõõmustab kohalikke ja täidab olulist rolli linnaruumis.

Möödunud aastal taastati LUMIA arhitektide restaureerimisprojekti järgi Kadriorus Poska tn 41 elamu, mida Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga „Hästi restaureeritud mälestis“.

Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus kirjutab arhitekt Margit Aule, kuidas paljud elasid maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone. „Meile oli algusest peale selge, et tänavapoolne fassaad koos puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga – mis arvestades asjaolusid oli päris hästi säilinud – tuli kõige kõrgemate standardite järgi restaureerida,“ sõnab Aule.

Sellest, kuidas nüansirikas restaureerimisprotsess kulges, saab lugeda 2022. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust lähemalt

Fotod: Martin siplane

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.

Kinnisvaraarendaja Hepsori korraldatud Paevälja elamukvartali järgmise etapi arhitektuurivõistluse võitis LUMIA arhitektuuribüroo ideekavand, mis paistis žürii hinnangul silma paindliku ruumilahenduse ning keskkonda sobiva arhitektuuri ja roheluse väärtustamisega.

Hepsori Eesti maajuhi ja žürii esimehe Mihkel Mägeri sõnul otsiti võistlusega lahendust, mis looks Lasnamäele kvaliteetset ja kaasaegset linnaruumi. Narva maantee 150 ja 150A kinnistuid ning lähiala hõlmava elamupiirkonna arhitektuurivõistlusele esitati kokku kuus tööd. Osalesid neli kutsutud arhitektuuribürood: molumba OÜ, KAMP Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ, Arhitektuuribüroo Korrus OÜ, lisaks LUMIA OÜ ja OÜ inphysica technology.

Žürii hinnangul oli LUMIA võidutöö suurim tugevus suurepäraselt lahendatud tüüpkorruse plaan, mis võimaldab korterite paindlikku jaotamist ja moduleerimist ning arvestab hästi Lasnamäe potentsiaalsete elanike ootustega. Lisaks tõstis žürii esile valgusküllased nurgapealsed elutoad, samuti pidulikud ja selgelt leitavad sissepääsud ning hoonete ja haljastuse tasakaalus ruumilahendus.

LUMIA pakkus ideekonkursile kaasaegse linnakvartali, kus kohtuvad arhitektuurne kvaliteet, taskukohasus ja kogukonnatunnet toetav avalik ruum. Lahenduse keskmes on inimene - tema liikumine, privaatsus, kohtumised ja igapäevane side looduse ja linnaga.

LUMIA ideekavandi autorid on: Margit Aule, Rasmus Ink ja Andreas Krigoltoi. Kaasa töötasid Laura Ojala ja Carl Deion Jõekallas.

Töö märgusõnaga „Džungel“ tõi Liveni korraldatud Juhkentali 48 arhitektuurikonkursil 2. koha. Hoone pikk fassaad on liigendatud neljaks eriilmeliseks mahuks, mille katusemaastikku kujundavad kaldpinnad, vintskapid ja terrassid. Ka esimese korruse kõrgus on varieeruv ning fassaad muutuv, et tuua linnaruumi mitmekesisust. Lahendus on linnalik ja ümbritsevasse keskkonda hästi sobituv.

Hoovipoolne fassaad jaotab hoonemahu samuti mitmeks erinevaks osaks, mida ilmestavad avarad rõdud. Hoone sisehoov on kavandatud kui roheline linnadžungel, pakkudes kontrasti ümbritsevale tihedale linnaruumile. Mitmekesine ja lopsakas haljastus, suured ja väiksemad puud ning nende vahel looklevad jalgrajad loovad rahuliku ja mitmekihilise keskkonna, mis toetab igapäevast õues viibimist ning kogukondlikku elu.

Ideekavandi autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Margit Lillemaa

LUMIA arhitektid koos maastikuarhitektidega TajuRuumist ja Futust võitsid Toila Põhikooli avaliku ideekonkursi. Kool asub ainulaadses asukohas – kaunis Toila pargis, mäenõlval. Eriline loodus ja paiga ajaloolised kihistused loovad suurepärase võimaluse kaasaegse ja muutunud õpikäsituse järgse koolikeskkonna loomiseks. Uus kool saab olema rohkem kui pelgalt õppeasutus – see on ka huvitegevuse keskus, kogukonna kohtumispaik ning sündmuste ruum nii kohalikele kui külalistele.

Kompleksi visuaalseks dominandiks jääb olemasolev ajalooline koolihoone koos torniga. Uus hoone on madal, osaliselt maastikku uputatud ning seob tundlikult erinevad looduslikud tasandid ühtseks tervikuks.

Maastikuarhitektid lõid tervikliku lahenduse, mis põimub orgaaniliselt Toila pargi konteksti. Koolikeskkond on kavandatud kasutusse nii õppetööks kui kogukonna ühiseks tegevuseks ja sündmusteks. Rikkalik ja liikumist soodustav väliruum toetab selle mitmekesist kasutust. Oru pargi poole jääb algkoolilaste õueala ning jõulukuuse plats, kus saab korraldada näiteks jõululaatasid või kogukonna suvepäevi. Idas paikneb õuesõppeala koos kasvuhoone ja tarbeaiaga. Peasissepääsu ette on kavandatud pargilik väljak välikohviku ja istumisvõimalustega. Staadion koos tribüüniga saab kaasaegse uuenduskuuri.

Arhitektide huvi avalikel konkurssidel osalemise vastu on suur. Toila Põhikooli ideekonkursile laekus 30 kavandit, millest viis pälvisid preemia.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Kristi Merilo, Carl Deion Jõekallas)

Maastikuarhitektuur: Tajuruum (Edgar Kaare) ja Futu (György Jakabfi)

Tallinnasse Kalamajja ehitatakse uut Loodusmaja, kuhu kolib Eesti Loodusmuuseum. Suuremahulise rahvusvahelise konkursiga otsiti uuele muuseumile püsiekspositsiooni ideelahendust.

LUMIA osales konkursil ühismeeskonnas Islandi bürooga Gagarin, Eesti bürooga Heya ja Läti bürooga H2E. Iga meeskond tõi kaasa oma tugevused – ekspositsioonide loomine, disain, sisuloome ja arhitektuur.

Meie ideekavandi “Saar” fookuses oli rõhutada, et loodus ei ole inimestest eraldiseisev, vaid pidev osa igapäevaelust. Kavandi keskmes oli looklev ramp, mis tagaks ligipääsu kõigile ning jaotas näituse temaatlisteks saarteks. Tõusev rada juhatab külalisi läbi Eesti looduse põhiteemade, viies nad omavahel ühendatud saartele, mis avavad elu mitmekesise ja keeruka mosaiigi meie planeedil.

Täname kõiki meeskonnaliikmeid ja partnereid:

Heya: Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja, Kaia Lõun

Gagarin: Nils Wiberg, Lemke Meijer, Magnús Elvar Jónsson, Kristin Eva Ólafsdóttir, Hringur Hafsteinsson

H2E: Ingūna Elere, Holgers Elers, Dagnija Andersone, Ieva Timoško, Kintija Elīna Karaša, Ērika Sergejeva, Mārtiņš Vītols, Lelde Pētersone Kairi Põldsaar

LUMIA meeskonnast osalesid töös Margit Aule, Rasmus Ink ja Viktoria Ugur.

Keilas asuv Harju Maakonnaraamatukogu otsis sisearhitektuuri konkursi kaudu uut kontseptsiooni oma ruumidele. LUMIA töö „Raamaturing” võitis konkursi!

Raamatukogul on ühiskonnas kanda väga demokraatlik roll, kõigile tuleb pakkuda võrdset ligipääsu oma teenustele. Raamatukogud on aja jooksul muutunud ning LUMIA töö on kannustatud ideest, mille puhul raamatukogu on multifunktsionaalne ruum, kus inimesel on hea olla, ta saab teha meelepäraseid tegevusi ning ei ole sunnitud midagi tarbima.

Ruumiidee keskmes on raamatud, mis on asetatud kõrgematele ja madalametele riiulitele, tagades ligipääsu eri gruppidele. Raamatukogu südames asub Enn Soosaare raamatukogu, mis on disainitud eraldi ruumina, kuhu astudes tekib külastajal tunne, et on sisenenud elutuppa. Üle raamatukogu on paigutatud eri suurustega puhkealasid, mis pakuvad võimalusi lugemiseks, puhkamiseks või süvenemiseks. Interjöörid on läbivalt looduslikes ja mahedates toonides, pakkudes tegevustele rahulikku ja hubast fooni.

Rõõmustame, et LUMIA meeskonnal on võimalus töötada niivõrd olulise ja põneva ruumitüübiga, nagu on selleks raamatukogud.

Konkursitöö meeskond: Margit Aule, Viktoria Ugur, Rasmus Ink (LUMIA).

Tartus toimuval auhinnasündmusel selguvad 7. veebruaril tänavused Eesti muuseumiauhindade võitjad.

Oleme rõõmsad, et aasta püsinäitusele on nomineeritud Tallinna Linnamuuseumi Kiek in de Köki uus püsinäitus “Kaitstud linn, kindel kants”, mille ekspositsiooni kujundas LUMIA ja Pult.

Näitusel saab uurida, kuidas linn hoidis oma kodanike kaitsevalmidust, kuidas varustati end relvadega ja kuidas suudeti vastu panna moskoviitide vallutuskatsetele, kui nood linna piirasid ja pommitasid.

Ekspositsioonis on kasutatud kaasaegseid tehnoloogiad, hinnalised museaalid on kaitstud uudsete elektrivabade kliimavitriinidega, mis säilitavad sobivat kliimat säästlikult ja hoiavad linna pärandit turvaliselt ka tulevastele põlvedele.

Ekspositsiooni projekteerisid: Margit Aule, Margit Lillemaa, Viktoria Ugur, Toomas Adrikorn ja Celine-Cathy Raaga.

Täname partnereid: Tallinna Linnamuuseumi meeskond ja Riksen

Kalda tänava senine tööstuslik maastik on jõudsalt muutumas. Liven korraldas piirkonna arendamiseks ideekonkursi, mille võidutöö alusel luuakse Nõmme äärele uus kompaktne ja peresõbralik elukeskkond.

LUMIA kavandi keskmes on Nõmmele omane männimetsa miljöö, kus majad paiknevad justkui looduslikult hajutatult metsa keskel. Selline lahendus loob elamukvartali, mis on loodussõbralik ja kodune. Kokku kavandatakse 12 kortermaja, mis sulanduvad oma olemuselt ümbritsevasse männimetsa. Fassaadide tonaalsus on inspireeritud männikoorest, samblast, rabast ja marjadest.

Iga korter on loodud kvaliteetse ja paindlikuna, et sobituda elanike erinevate eluetappidega. Kvartal pakub elanikele privaatsust, kuid samas toetavad kavandatud ühisalad ka kogukondlikku suhtlust ja ühistegevusi.

Ootame põnevusega edasist tööd Kalda tänava elukvartaliga!

Üks olulisemaid rahvusvahelisi arhitektuuriväljaandeid DETAIL kajastab Põltsamaa lossi restaureerimisprojekti, mis valmis 2023. aastal. Autor Edith Walter tutvustab oma artiklis Põltsamaa alguslugu 13. sajandil ordulinnusena ning markeerib hoone hävinemise 1941. aastal.

Artiklis on põhjalikult kirjeldatud hoone restaureerimistöid, tutvustades näiteks konvendihoone taassündi betoontrepi ja uue terasest tornikupli abil. Valitsejamajas ehk hilisemas väravahoones on nüüd kaasaegne külastuskeskus, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi lugu. Ka lossi sisehoov on ümber kujundatud ¬– lisaks aja veetmisele asub seal vabaõhulava erinevateks sündmusteks.

Rohkem saab lugeda DETAIL-ist (saksakeelne artikkel).

Kui möödunud aastal kirjutasime, et Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa, siis nüüd läheb tegudeks – juba juulis hakkab Fausto Capital Tartu mnt 84b krundile hoonet ehitama. Nii areneb Fahle park jõudsalt paralleelselt Tartu maanteega, mille tiheda liiklusvoo ääres areneb linnalik keskkond. Kõrghoone valmib 2026. aasta suveks.

Kaheksakorruselise suurte haljastatud terrassidega puidust büroohoone projekteerisid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna nii kõrget puitmaja pole Eestis varem ehitatud, siis tegid arhitektid ja arendaja projekteerimisel koostööd maineka ETH Zürichi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

Kõrghoone kerkib ristkihtpuidust konstruktsioonidele, mille ökoloogiline jalajälg on tavapärasest märgatavalt väiksem, puit taastuva toorainena on väga hea süsiniku ladustaja. Lisaks vähendavad süsiniku jälge päikeseenergia kasutus, vihmavee kogumine ja kõrgetasemeline soojusisolatsioon.

Tartu mnt 84b hoone põhiliseks majaliseks saab If Kindlustus.

Jääme põnevusega kaasa elama puidust kõrghoone kerkimisele.

Jagame LUMIA ideeprojekti, millega osalesime RMK Ussimäe uue kontorihoone arhitektuurivõistlusel. Meie nägemuses haakub uus pea- ja abihoonest moodustuv büroo ümbritseva Ussimäe küla miljööga puidust viilkatuste abil. Hoone välisfassaad on kaetud üleni puitlaudisega, puidused on ka interjöörid, kandes edasi looduses viibimise tunnet.

Hoone kavandamisel pidasime silmas kolme aspekti – meie projekti puhul on oluline, et uus maja haakuks ümbruskonna hoonestuse ja loodusega, seda nii vormis ja mõõtkavas. Kontorihoone ei domineeri ümbritsevat puistut, vaid suhestub sellega.

Ruumiprogrammi koondasime ümber sisehoovi, mis töötab kas tööruumi laienduse või hubase ajaveetmise paigana. Viimaks kavandasime hoone siseruumid nii, et igast nurgast avaneks head vaated loodusele.

Nägime RMK Ussimäe hoonesse ette tegevuspõhise kontori, mis jagab ruumid vaikseteks või ühistegevuste aladeks, videokoosolekute- ja lastenurkadeks ning privaatsemateks tööruumideks. Erinevad tööalad pakuvad töötajaile paindlikkust ja põnevate töiste ideede vahetamist.

Võistlustöö autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

LUMIA võitis tööga „Walge“ 1. preemia arhitektuurivõistlusel, millega otsiti lahendust Tallinna vanalinna Harju tn 11 hotellile ja uuele hoovihoonele.

Vanalinlik tihe hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises, jättes linnaruumi armidena tühje auke. Meie kavand näeb ette ajaloolise vanalinna sisehoovi taashoonestamise uue arhitektuurivormiga ning selle nüüdisaegse mahu sidumise Harju ja Müürivahe tänaval asuva 1957. aastal ehitatud hoonega (arhitekt Heiki Karro). Uue hotellikompleksi siseõuele tekib avatud linnaruum, mida moodsa vormikeelega juurdeehitus raamib.

Hoovihoone puhul loobusime ajaloolise hoonestuse tsiteerimisest. Peamine idee tõukus soovist muuta praegune teenindava ilmega siseõu perimetraalse hoonestuse abil terviklikuks ja esinduslikuks. Uus hoonemaht on neljakorruseline, kaasaegne, samas keskkonnaga arvestav ja tagasihoidlik. Juurdeehitusel on varieeruv katusekõrgus, mis on läbivalt tänavaäärse hoone kõrgusest madalam, ent Vana-Posti tänavaäärses nurgas kõrgem, luues mahulise dominandi linnaruumis. Inspireerituna vanalinna katustest, on hoovimaja viimase korruse fassaad kujundatud tagasikaldena.

Harju tänava hotelli ja hoovihoone rajamisega tekib uus kvartal, kus ajalooline ja tänapäevane ehitatud keskkond kohtuvad. Vanalinn saab juurde inimmõõtmelise ja läbimõeldud haljastusega vabaaja ruumi.

Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

Kalevi šokolaadipoodide sisearhitektuuri ideekonkursiks kujundasime ruumi, mille põhimotiivid ja -toonid on tuletatud tuntud ja hinnatud maiustustest nagu piimašokolaad, trühvlikommid ja Linnupiim. Pälvisime oma tööga Orkla korraldatud ideevõistlusel 3. koha!

Šokolaadi ahvatlevast kujust ja värvist ajendatult lõime poeruumid, mis mõjuksid isuäratavalt, pakkudes külastajale tunnet nagu viibiks ta kompveki sees, mille sisemuses on hele vahustatud piimatäidis ja ümber krõmps šokolaad.

Kompvekiassortiist ülekantuna on poodide värvigamma tumepruun ja beež, mööblivormid aga minimalistlikud, et luua taustafooni rikkalikule ja värvilisele kaubavalikule. Kauplus on ümberringi täidetud magusaga, ruumi keskel on avatud müügisaar.

Autorid: Margit Aule, Viktoria Ugur, Margit Lillemaa ja Celine-Cathy Raaga.

LUMIA osales Tallinna Lennujaama korraldatud arhitektuurivõistlusel, kus saavutasime 2. koha!

Konkursiga otsiti uut interjöörilahendust reisiterminali ootealale. Meid käivitas lennujaama kodune olemus, millele lisasime narratiivi kodumaistest metsadest. Metsa tihedus, mastaapne kõrgus ning puutüved said põhilisteks märksõnadeks kavandades hubast funktsionaalset ruumi. Reisijate ooteala on paik, kus on mugav ja privaatne olla. Lendu oodates soovitakse tihti rahulikult raamatut lugeda, arvutiga töötada või telefoniga rääkida. Samas on see koht, kus mõnusalt pere, sõprade ja tuttavatega suhelda.

LUMIA kontseptsiooni keskmes on puutüvesid meenutavad pesad, mille seltsis reisijad lendu oodata saavad. Pesas saab aega veeta üksi või mitmekesi, teha vaikselt tööd ja lugeda raamatut. Puupessa võib ka sisse ronida ning selle juures reisikaaslastega jutustada. Ühtlasi on tüved funktsionaalsed ning varustatud vajalike pistikupesadega.

Materjalidest asetasime esikohale puidu, millele lisavad pehmust ja avarust tekstiilid. Aktsendi loob liigutatav mööbel, mis on toonidelt mahe beež ja murtud roheline. Ootesaali puutüvesid ilmestab dünaamiline valgustus, mille abil saab vastavalt kellaajale sobivat valgust sättida.

Võistlustöö meeskonda kuulusid Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga, Viktoria Ugur ja Rasmus Ink.

LUMIA võistlustöö seob visuaalselt omavahel õigusinstituudi tänava- ja hoovipoole. Õppehoone tänavafassaadi ilmestavad suured klaaspinnad, mis aitavad õuevalgusel sisemusse jõuda, luues õpperuumidesse avarust. Hoones sees jagab valgust keldrist katuseni kulgev aatrium, mis on ühtlasi maja selgrooks ning seob uue ja vana hoone osa avaraks tervikuks.

Fassaadi klaaspindasid raamivad kolmnurksed mahud, mis loovad mulje, justkui oleks uus õigusinstituut olemasolevate hoonete vahele volditud. Seeläbi tekib sümbioos kaasaegse arhitektuuri ja 20. sajandi esimese poole funktsionalistlikus ning art déco laadis hoonete vahel. Kavandasime õigusinstituudile taandega katusealuse sissepääsu, et maja ümbritseva linnaruumiga paremini ühendada.

Esimesele korrusele kavandasime esindusliku, naturaalsetes toonides fuajee. Kasutajasõbralikuma ja ligipääsetavama ruumi loomiseks viisime põranda allapoole. Ruumiprogrammi aktsendiks on raamatukogu ja suur loengusaal, mis jagavad fuajeega sarnast sisearhitektuurset joont. Lisaks nägime ette õigusinstituudile hubase sisehoovi ja avatud katuseterrassi.

Autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur (LUMIA).

Põltsamaa loss võitis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna 2023. aasta peapreemia!

See auhind on LUMIA-le suureks tunnustuseks, näidates, et inimesed hoolivad pärandist ja Põltsamaa ajaloost ning hindavad väärika lossi taassündi kaasaegse arhitektuuri abil.

Restaureerimistöödega taastati kaks olulist lossiansambli hoonet. Suursugune konvendihoone ja endine valitsejamaja on nüüd külastatavad ning tutvustavad põnevalt Põltsamaa rikast ajalugu.

Rõõmustame koos partneritega, kes projekti palju panustasid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo, Haspo, Artur Ümar ja tellija – Põltsamaa Vallavara.

LUMIA arhitektide osalusel taastatud Põltsamaa lossi tunnustati 2. novembril Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel AASTA TEO auhinnaga!

Põltsamaa loss ehitati 13. sajandil ordulinnuseks, hiljem oli see Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents ning 18. sajandil sai uue elu rokokoopaleena. Tänaseks päevaks oli suursugune lossiansambel kehvas seisus, suuremahulised taastamistööd valmis 2023. aasta suvel ning hõlmasid nii arhitektuuri, sisearhitektuuri kui ka maastikulahendust.

Tänu restaureerimistöödele taastati kaks olulist ajaloolist hoonet – konvendihoone ja endine valitsejamaja-väravahoone – ning kujundati ümber lossi sisehoov. Konvendihoone taastati konserveerival meetodil, sellele projekteerisime uue, kaasaegse lahendusega terasest tornikupli. Varisemisohtlik väravahoone muutus moodsaks külastuskeskuseks, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi rikkalik ajalugu.

LUMIA arhitektid tänavad koostöö eest partnereid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo ja Haspo.

Suur aitäh tellijale Põltsamaa Vallavarale!

Meil on suur rõõm teatada, et LUMIA ja KINO maastikuarhitektide ideekavand võitis esikoha Tartu mnt 86b ärihoone konkursil!

Fausto Capitali korraldatud konkursiga otsiti kaasaegset arhitektuurset lahendust linna ühte tähtsaimasse sõlmpunkti. Meie töö keskmes on innovaatiline ja roheline ruum ning dünaamiliselt liigendatud mahud, mis loovad mulje skulpturaalselt vormist. Büroomajale on iseloomulikud terrassid, mille lopsakas haljastus mõjub isetekkelisena. Tagasiastega terrassid on kui ekraanid, mis annavad hoonele atraktiivse ja silmatorkava ilme.

Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Carl Deion Jõekallas, Ivika Puust ja Mari Liis Aader (LUMIA)

Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart ja Elif Naz Duman (KINO maastikuarhitektid)

Artikli autor Karin Paulus kirjutab: „[---] tänu maailmatasemel uuele arhitektuurile saame nautida võimsaid varemeid, millega seotud lood ja isiksused avanevad näitusel leidudes ja lugudes.“

Projekti meeskonda kuulus LUMIA arhitekt Margit Aule, kes toob esile, et Põltsamaa linnuse müürides on säilinud palju jälgi, mis lubavad ette kujutada, milline see ruum kunagi oli. „Uued lisandused – trepid ja käiguteed – loovad külastajale võimaluse kogeda ruumi erinevatelt kõrgustelt ja vaatenurkadest.“

Põltsamaa loss on võimas kultuuriline ajaloomärk, mida ootavad tulevikus ees nii mõnedki tööd, et muuhulgas markeerida Põltsamaale omapärane rokokookihistus.

Lähemalt saab lugeda uuest Diivanist.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS Maastikuarhitektuur: LUMIA, studio ARGUS, Artes Terrae Ekspositsioon: LUMIA, studio ARGUS, PULT Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): ARC Projekt Insenerosad: PROJEKTIBÜROO OÜ Aitäh, tellija esindajatele: Egle Oja, Lembit Paal, Kristi Klaos, Aive Tamm

Eilne ETV Ringvaade külastas Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“.

Margit Aule tutvustas LUMIA osalusel valminud saatkondi ning selgitas, kuidas esindusruumide puhul on suureks väljakutseks jutustada disainikeele abil Eesti lugu. Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas kõnelevad kodumaist sõnumit näiteks Arne Aderi loodusfotod, mis valmisid eritellimusel.

Saatkondade ehitamist ning igapäevast elu-olu kommenteeris endine välisminister, tänane Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet: „Ajaloolise hoonega kaasneb teatud mõttes eriline vastutus selle riigi ees, kus me seda hoonet renoveerima hakkame.“

LUMIA arhitektide panusega on projekteeritud Eesti peakonsulaat San Franciscos ja Eesti suursaatkond Moskvas (koos studio ARGUSega), mõlemad esindusruumid asuvad väärikates ajaloolistes hoonetes.

Saatelõiku (algus 21:07) saab vaadata ERRi veebikanalilt

Ruumidiplomaatia näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) avatud 15. oktoobrini.

LUMIA arhitektide projekteeritud Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa. Maja kerkib Fahle Parki, aadressile Tartu mnt 84b.

Arhitekt Margit Aule sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puidust konstruktsioonidel hoonet ning projekteerimisel tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooli ning Zürichi tehnikaülikooliga (ETH). „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks,“ kirjeldab Aule.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum. Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tartu mnt 84b puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Pargi roheline elu- ja ärikvartal laiemalt hea eeskuju kogu ehitussektorile.

Kõrghoone ehitus algab juba käesoleval aastal.

Arhitektuurivõistlustest ei ilmu just tihti trükiseid, mistõttu on raamat „Patarei merekindlus. Lihvimisvalmis teemant“ eriliselt põnev.

Rikkalike illustratsioonidega teos markeerib 19. sajandil rajatud ühe Tallinna märgiliseima objekti – Patarei merekindluse – kujunemisloo. Kuna Patarei Merekindlus on uuenemas, siis tutvustatakse raamatu põhiosas detailselt 2020. aastal toimunud ideekonkursi võistlustöid.

Soovitame huvitavat teost suviseks lugemiseks, kajastatud on ka meie büroo arhitektide Margit Aule ja Katri Metsa osalusel valminud kavand „Elulill – taevakaart“. Töö sai oma nime elulille geomeetrilisest mustrist, mille põimisime inseneride abil katusekonstruktsiooni.

Tänavusel Tartu linna päeval, 29. juunil jagas Tartu linnavalitsus preemiaid 2022. aasta parimatele ehitistele. LUMIA arhitektide projekteeritud Lootuse 2a ärihoone pälvis kaks auhinda!

Karlovas Lootuse 2a aadressil asuvat maja hinnati kui parimat miljööd väärtustavat uut ärihoonet. Meie eesmärgiks oli luua ehitis, mis sobiks iseäralikku puitkeskkonda, Karlova linnaosa ühe peamise tänava Tähe nurgale. Seetõttu on hoone mahuliselt liigendatud, fassaadid kaetud linnajaole iseloomulikes toonides vertikaalse puitlaudisega. Esimesel korrusel asuvad äripinnad aktiveerivad tänavaruumi, mille naabruskonna elanikud on kenasti omaks võtnud. Ajalooliseltki on Tähe tänava esimestel korrustel asunud olulised kohalikud ärid.

Tervikuna moodustab hoone miljööga sobiva ansambli. Lootuse 2a on kui karlovaliku maja kaasaegne versioon.

LUMIA projekteeritud ärihoonet tunnustati ka rahva lemmiku tiitliga, mis on suureks auks ning märgiks, et uus hoone rõõmustab kohalikke ja täidab olulist rolli linnaruumis.

Möödunud aastal taastati LUMIA arhitektide restaureerimisprojekti järgi Kadriorus Poska tn 41 elamu, mida Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga „Hästi restaureeritud mälestis“.

Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus kirjutab arhitekt Margit Aule, kuidas paljud elasid maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone. „Meile oli algusest peale selge, et tänavapoolne fassaad koos puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga – mis arvestades asjaolusid oli päris hästi säilinud – tuli kõige kõrgemate standardite järgi restaureerida,“ sõnab Aule.

Sellest, kuidas nüansirikas restaureerimisprotsess kulges, saab lugeda 2022. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust lähemalt

Fotod: Martin siplane

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.

Kinnisvaraarendaja Hepsori korraldatud Paevälja elamukvartali järgmise etapi arhitektuurivõistluse võitis LUMIA arhitektuuribüroo ideekavand, mis paistis žürii hinnangul silma paindliku ruumilahenduse ning keskkonda sobiva arhitektuuri ja roheluse väärtustamisega.

Hepsori Eesti maajuhi ja žürii esimehe Mihkel Mägeri sõnul otsiti võistlusega lahendust, mis looks Lasnamäele kvaliteetset ja kaasaegset linnaruumi. Narva maantee 150 ja 150A kinnistuid ning lähiala hõlmava elamupiirkonna arhitektuurivõistlusele esitati kokku kuus tööd. Osalesid neli kutsutud arhitektuuribürood: molumba OÜ, KAMP Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ, Arhitektuuribüroo Korrus OÜ, lisaks LUMIA OÜ ja OÜ inphysica technology.

Žürii hinnangul oli LUMIA võidutöö suurim tugevus suurepäraselt lahendatud tüüpkorruse plaan, mis võimaldab korterite paindlikku jaotamist ja moduleerimist ning arvestab hästi Lasnamäe potentsiaalsete elanike ootustega. Lisaks tõstis žürii esile valgusküllased nurgapealsed elutoad, samuti pidulikud ja selgelt leitavad sissepääsud ning hoonete ja haljastuse tasakaalus ruumilahendus.

LUMIA pakkus ideekonkursile kaasaegse linnakvartali, kus kohtuvad arhitektuurne kvaliteet, taskukohasus ja kogukonnatunnet toetav avalik ruum. Lahenduse keskmes on inimene - tema liikumine, privaatsus, kohtumised ja igapäevane side looduse ja linnaga.

LUMIA ideekavandi autorid on: Margit Aule, Rasmus Ink ja Andreas Krigoltoi. Kaasa töötasid Laura Ojala ja Carl Deion Jõekallas.

Töö märgusõnaga „Džungel“ tõi Liveni korraldatud Juhkentali 48 arhitektuurikonkursil 2. koha. Hoone pikk fassaad on liigendatud neljaks eriilmeliseks mahuks, mille katusemaastikku kujundavad kaldpinnad, vintskapid ja terrassid. Ka esimese korruse kõrgus on varieeruv ning fassaad muutuv, et tuua linnaruumi mitmekesisust. Lahendus on linnalik ja ümbritsevasse keskkonda hästi sobituv.

Hoovipoolne fassaad jaotab hoonemahu samuti mitmeks erinevaks osaks, mida ilmestavad avarad rõdud. Hoone sisehoov on kavandatud kui roheline linnadžungel, pakkudes kontrasti ümbritsevale tihedale linnaruumile. Mitmekesine ja lopsakas haljastus, suured ja väiksemad puud ning nende vahel looklevad jalgrajad loovad rahuliku ja mitmekihilise keskkonna, mis toetab igapäevast õues viibimist ning kogukondlikku elu.

Ideekavandi autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Margit Lillemaa

LUMIA arhitektid koos maastikuarhitektidega TajuRuumist ja Futust võitsid Toila Põhikooli avaliku ideekonkursi. Kool asub ainulaadses asukohas – kaunis Toila pargis, mäenõlval. Eriline loodus ja paiga ajaloolised kihistused loovad suurepärase võimaluse kaasaegse ja muutunud õpikäsituse järgse koolikeskkonna loomiseks. Uus kool saab olema rohkem kui pelgalt õppeasutus – see on ka huvitegevuse keskus, kogukonna kohtumispaik ning sündmuste ruum nii kohalikele kui külalistele.

Kompleksi visuaalseks dominandiks jääb olemasolev ajalooline koolihoone koos torniga. Uus hoone on madal, osaliselt maastikku uputatud ning seob tundlikult erinevad looduslikud tasandid ühtseks tervikuks.

Maastikuarhitektid lõid tervikliku lahenduse, mis põimub orgaaniliselt Toila pargi konteksti. Koolikeskkond on kavandatud kasutusse nii õppetööks kui kogukonna ühiseks tegevuseks ja sündmusteks. Rikkalik ja liikumist soodustav väliruum toetab selle mitmekesist kasutust. Oru pargi poole jääb algkoolilaste õueala ning jõulukuuse plats, kus saab korraldada näiteks jõululaatasid või kogukonna suvepäevi. Idas paikneb õuesõppeala koos kasvuhoone ja tarbeaiaga. Peasissepääsu ette on kavandatud pargilik väljak välikohviku ja istumisvõimalustega. Staadion koos tribüüniga saab kaasaegse uuenduskuuri.

Arhitektide huvi avalikel konkurssidel osalemise vastu on suur. Toila Põhikooli ideekonkursile laekus 30 kavandit, millest viis pälvisid preemia.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Kristi Merilo, Carl Deion Jõekallas)

Maastikuarhitektuur: Tajuruum (Edgar Kaare) ja Futu (György Jakabfi)

Tallinnasse Kalamajja ehitatakse uut Loodusmaja, kuhu kolib Eesti Loodusmuuseum. Suuremahulise rahvusvahelise konkursiga otsiti uuele muuseumile püsiekspositsiooni ideelahendust.

LUMIA osales konkursil ühismeeskonnas Islandi bürooga Gagarin, Eesti bürooga Heya ja Läti bürooga H2E. Iga meeskond tõi kaasa oma tugevused – ekspositsioonide loomine, disain, sisuloome ja arhitektuur.

Meie ideekavandi “Saar” fookuses oli rõhutada, et loodus ei ole inimestest eraldiseisev, vaid pidev osa igapäevaelust. Kavandi keskmes oli looklev ramp, mis tagaks ligipääsu kõigile ning jaotas näituse temaatlisteks saarteks. Tõusev rada juhatab külalisi läbi Eesti looduse põhiteemade, viies nad omavahel ühendatud saartele, mis avavad elu mitmekesise ja keeruka mosaiigi meie planeedil.

Täname kõiki meeskonnaliikmeid ja partnereid:

Heya: Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja, Kaia Lõun

Gagarin: Nils Wiberg, Lemke Meijer, Magnús Elvar Jónsson, Kristin Eva Ólafsdóttir, Hringur Hafsteinsson

H2E: Ingūna Elere, Holgers Elers, Dagnija Andersone, Ieva Timoško, Kintija Elīna Karaša, Ērika Sergejeva, Mārtiņš Vītols, Lelde Pētersone Kairi Põldsaar

LUMIA meeskonnast osalesid töös Margit Aule, Rasmus Ink ja Viktoria Ugur.

Keilas asuv Harju Maakonnaraamatukogu otsis sisearhitektuuri konkursi kaudu uut kontseptsiooni oma ruumidele. LUMIA töö „Raamaturing” võitis konkursi!

Raamatukogul on ühiskonnas kanda väga demokraatlik roll, kõigile tuleb pakkuda võrdset ligipääsu oma teenustele. Raamatukogud on aja jooksul muutunud ning LUMIA töö on kannustatud ideest, mille puhul raamatukogu on multifunktsionaalne ruum, kus inimesel on hea olla, ta saab teha meelepäraseid tegevusi ning ei ole sunnitud midagi tarbima.

Ruumiidee keskmes on raamatud, mis on asetatud kõrgematele ja madalametele riiulitele, tagades ligipääsu eri gruppidele. Raamatukogu südames asub Enn Soosaare raamatukogu, mis on disainitud eraldi ruumina, kuhu astudes tekib külastajal tunne, et on sisenenud elutuppa. Üle raamatukogu on paigutatud eri suurustega puhkealasid, mis pakuvad võimalusi lugemiseks, puhkamiseks või süvenemiseks. Interjöörid on läbivalt looduslikes ja mahedates toonides, pakkudes tegevustele rahulikku ja hubast fooni.

Rõõmustame, et LUMIA meeskonnal on võimalus töötada niivõrd olulise ja põneva ruumitüübiga, nagu on selleks raamatukogud.

Konkursitöö meeskond: Margit Aule, Viktoria Ugur, Rasmus Ink (LUMIA).

Tartus toimuval auhinnasündmusel selguvad 7. veebruaril tänavused Eesti muuseumiauhindade võitjad.

Oleme rõõmsad, et aasta püsinäitusele on nomineeritud Tallinna Linnamuuseumi Kiek in de Köki uus püsinäitus “Kaitstud linn, kindel kants”, mille ekspositsiooni kujundas LUMIA ja Pult.

Näitusel saab uurida, kuidas linn hoidis oma kodanike kaitsevalmidust, kuidas varustati end relvadega ja kuidas suudeti vastu panna moskoviitide vallutuskatsetele, kui nood linna piirasid ja pommitasid.

Ekspositsioonis on kasutatud kaasaegseid tehnoloogiad, hinnalised museaalid on kaitstud uudsete elektrivabade kliimavitriinidega, mis säilitavad sobivat kliimat säästlikult ja hoiavad linna pärandit turvaliselt ka tulevastele põlvedele.

Ekspositsiooni projekteerisid: Margit Aule, Margit Lillemaa, Viktoria Ugur, Toomas Adrikorn ja Celine-Cathy Raaga.

Täname partnereid: Tallinna Linnamuuseumi meeskond ja Riksen

Kalda tänava senine tööstuslik maastik on jõudsalt muutumas. Liven korraldas piirkonna arendamiseks ideekonkursi, mille võidutöö alusel luuakse Nõmme äärele uus kompaktne ja peresõbralik elukeskkond.

LUMIA kavandi keskmes on Nõmmele omane männimetsa miljöö, kus majad paiknevad justkui looduslikult hajutatult metsa keskel. Selline lahendus loob elamukvartali, mis on loodussõbralik ja kodune. Kokku kavandatakse 12 kortermaja, mis sulanduvad oma olemuselt ümbritsevasse männimetsa. Fassaadide tonaalsus on inspireeritud männikoorest, samblast, rabast ja marjadest.

Iga korter on loodud kvaliteetse ja paindlikuna, et sobituda elanike erinevate eluetappidega. Kvartal pakub elanikele privaatsust, kuid samas toetavad kavandatud ühisalad ka kogukondlikku suhtlust ja ühistegevusi.

Ootame põnevusega edasist tööd Kalda tänava elukvartaliga!

Üks olulisemaid rahvusvahelisi arhitektuuriväljaandeid DETAIL kajastab Põltsamaa lossi restaureerimisprojekti, mis valmis 2023. aastal. Autor Edith Walter tutvustab oma artiklis Põltsamaa alguslugu 13. sajandil ordulinnusena ning markeerib hoone hävinemise 1941. aastal.

Artiklis on põhjalikult kirjeldatud hoone restaureerimistöid, tutvustades näiteks konvendihoone taassündi betoontrepi ja uue terasest tornikupli abil. Valitsejamajas ehk hilisemas väravahoones on nüüd kaasaegne külastuskeskus, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi lugu. Ka lossi sisehoov on ümber kujundatud ¬– lisaks aja veetmisele asub seal vabaõhulava erinevateks sündmusteks.

Rohkem saab lugeda DETAIL-ist (saksakeelne artikkel).

Kui möödunud aastal kirjutasime, et Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa, siis nüüd läheb tegudeks – juba juulis hakkab Fausto Capital Tartu mnt 84b krundile hoonet ehitama. Nii areneb Fahle park jõudsalt paralleelselt Tartu maanteega, mille tiheda liiklusvoo ääres areneb linnalik keskkond. Kõrghoone valmib 2026. aasta suveks.

Kaheksakorruselise suurte haljastatud terrassidega puidust büroohoone projekteerisid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna nii kõrget puitmaja pole Eestis varem ehitatud, siis tegid arhitektid ja arendaja projekteerimisel koostööd maineka ETH Zürichi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

Kõrghoone kerkib ristkihtpuidust konstruktsioonidele, mille ökoloogiline jalajälg on tavapärasest märgatavalt väiksem, puit taastuva toorainena on väga hea süsiniku ladustaja. Lisaks vähendavad süsiniku jälge päikeseenergia kasutus, vihmavee kogumine ja kõrgetasemeline soojusisolatsioon.

Tartu mnt 84b hoone põhiliseks majaliseks saab If Kindlustus.

Jääme põnevusega kaasa elama puidust kõrghoone kerkimisele.

Jagame LUMIA ideeprojekti, millega osalesime RMK Ussimäe uue kontorihoone arhitektuurivõistlusel. Meie nägemuses haakub uus pea- ja abihoonest moodustuv büroo ümbritseva Ussimäe küla miljööga puidust viilkatuste abil. Hoone välisfassaad on kaetud üleni puitlaudisega, puidused on ka interjöörid, kandes edasi looduses viibimise tunnet.

Hoone kavandamisel pidasime silmas kolme aspekti – meie projekti puhul on oluline, et uus maja haakuks ümbruskonna hoonestuse ja loodusega, seda nii vormis ja mõõtkavas. Kontorihoone ei domineeri ümbritsevat puistut, vaid suhestub sellega.

Ruumiprogrammi koondasime ümber sisehoovi, mis töötab kas tööruumi laienduse või hubase ajaveetmise paigana. Viimaks kavandasime hoone siseruumid nii, et igast nurgast avaneks head vaated loodusele.

Nägime RMK Ussimäe hoonesse ette tegevuspõhise kontori, mis jagab ruumid vaikseteks või ühistegevuste aladeks, videokoosolekute- ja lastenurkadeks ning privaatsemateks tööruumideks. Erinevad tööalad pakuvad töötajaile paindlikkust ja põnevate töiste ideede vahetamist.

Võistlustöö autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

LUMIA võitis tööga „Walge“ 1. preemia arhitektuurivõistlusel, millega otsiti lahendust Tallinna vanalinna Harju tn 11 hotellile ja uuele hoovihoonele.

Vanalinlik tihe hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises, jättes linnaruumi armidena tühje auke. Meie kavand näeb ette ajaloolise vanalinna sisehoovi taashoonestamise uue arhitektuurivormiga ning selle nüüdisaegse mahu sidumise Harju ja Müürivahe tänaval asuva 1957. aastal ehitatud hoonega (arhitekt Heiki Karro). Uue hotellikompleksi siseõuele tekib avatud linnaruum, mida moodsa vormikeelega juurdeehitus raamib.

Hoovihoone puhul loobusime ajaloolise hoonestuse tsiteerimisest. Peamine idee tõukus soovist muuta praegune teenindava ilmega siseõu perimetraalse hoonestuse abil terviklikuks ja esinduslikuks. Uus hoonemaht on neljakorruseline, kaasaegne, samas keskkonnaga arvestav ja tagasihoidlik. Juurdeehitusel on varieeruv katusekõrgus, mis on läbivalt tänavaäärse hoone kõrgusest madalam, ent Vana-Posti tänavaäärses nurgas kõrgem, luues mahulise dominandi linnaruumis. Inspireerituna vanalinna katustest, on hoovimaja viimase korruse fassaad kujundatud tagasikaldena.

Harju tänava hotelli ja hoovihoone rajamisega tekib uus kvartal, kus ajalooline ja tänapäevane ehitatud keskkond kohtuvad. Vanalinn saab juurde inimmõõtmelise ja läbimõeldud haljastusega vabaaja ruumi.

Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur

Kalevi šokolaadipoodide sisearhitektuuri ideekonkursiks kujundasime ruumi, mille põhimotiivid ja -toonid on tuletatud tuntud ja hinnatud maiustustest nagu piimašokolaad, trühvlikommid ja Linnupiim. Pälvisime oma tööga Orkla korraldatud ideevõistlusel 3. koha!

Šokolaadi ahvatlevast kujust ja värvist ajendatult lõime poeruumid, mis mõjuksid isuäratavalt, pakkudes külastajale tunnet nagu viibiks ta kompveki sees, mille sisemuses on hele vahustatud piimatäidis ja ümber krõmps šokolaad.

Kompvekiassortiist ülekantuna on poodide värvigamma tumepruun ja beež, mööblivormid aga minimalistlikud, et luua taustafooni rikkalikule ja värvilisele kaubavalikule. Kauplus on ümberringi täidetud magusaga, ruumi keskel on avatud müügisaar.

Autorid: Margit Aule, Viktoria Ugur, Margit Lillemaa ja Celine-Cathy Raaga.

LUMIA osales Tallinna Lennujaama korraldatud arhitektuurivõistlusel, kus saavutasime 2. koha!

Konkursiga otsiti uut interjöörilahendust reisiterminali ootealale. Meid käivitas lennujaama kodune olemus, millele lisasime narratiivi kodumaistest metsadest. Metsa tihedus, mastaapne kõrgus ning puutüved said põhilisteks märksõnadeks kavandades hubast funktsionaalset ruumi. Reisijate ooteala on paik, kus on mugav ja privaatne olla. Lendu oodates soovitakse tihti rahulikult raamatut lugeda, arvutiga töötada või telefoniga rääkida. Samas on see koht, kus mõnusalt pere, sõprade ja tuttavatega suhelda.

LUMIA kontseptsiooni keskmes on puutüvesid meenutavad pesad, mille seltsis reisijad lendu oodata saavad. Pesas saab aega veeta üksi või mitmekesi, teha vaikselt tööd ja lugeda raamatut. Puupessa võib ka sisse ronida ning selle juures reisikaaslastega jutustada. Ühtlasi on tüved funktsionaalsed ning varustatud vajalike pistikupesadega.

Materjalidest asetasime esikohale puidu, millele lisavad pehmust ja avarust tekstiilid. Aktsendi loob liigutatav mööbel, mis on toonidelt mahe beež ja murtud roheline. Ootesaali puutüvesid ilmestab dünaamiline valgustus, mille abil saab vastavalt kellaajale sobivat valgust sättida.

Võistlustöö meeskonda kuulusid Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga, Viktoria Ugur ja Rasmus Ink.

LUMIA võistlustöö seob visuaalselt omavahel õigusinstituudi tänava- ja hoovipoole. Õppehoone tänavafassaadi ilmestavad suured klaaspinnad, mis aitavad õuevalgusel sisemusse jõuda, luues õpperuumidesse avarust. Hoones sees jagab valgust keldrist katuseni kulgev aatrium, mis on ühtlasi maja selgrooks ning seob uue ja vana hoone osa avaraks tervikuks.

Fassaadi klaaspindasid raamivad kolmnurksed mahud, mis loovad mulje, justkui oleks uus õigusinstituut olemasolevate hoonete vahele volditud. Seeläbi tekib sümbioos kaasaegse arhitektuuri ja 20. sajandi esimese poole funktsionalistlikus ning art déco laadis hoonete vahel. Kavandasime õigusinstituudile taandega katusealuse sissepääsu, et maja ümbritseva linnaruumiga paremini ühendada.

Esimesele korrusele kavandasime esindusliku, naturaalsetes toonides fuajee. Kasutajasõbralikuma ja ligipääsetavama ruumi loomiseks viisime põranda allapoole. Ruumiprogrammi aktsendiks on raamatukogu ja suur loengusaal, mis jagavad fuajeega sarnast sisearhitektuurset joont. Lisaks nägime ette õigusinstituudile hubase sisehoovi ja avatud katuseterrassi.

Autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Viktoria Ugur (LUMIA).

Põltsamaa loss võitis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna 2023. aasta peapreemia!

See auhind on LUMIA-le suureks tunnustuseks, näidates, et inimesed hoolivad pärandist ja Põltsamaa ajaloost ning hindavad väärika lossi taassündi kaasaegse arhitektuuri abil.

Restaureerimistöödega taastati kaks olulist lossiansambli hoonet. Suursugune konvendihoone ja endine valitsejamaja on nüüd külastatavad ning tutvustavad põnevalt Põltsamaa rikast ajalugu.

Rõõmustame koos partneritega, kes projekti palju panustasid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo, Haspo, Artur Ümar ja tellija – Põltsamaa Vallavara.

LUMIA arhitektide osalusel taastatud Põltsamaa lossi tunnustati 2. novembril Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel AASTA TEO auhinnaga!

Põltsamaa loss ehitati 13. sajandil ordulinnuseks, hiljem oli see Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents ning 18. sajandil sai uue elu rokokoopaleena. Tänaseks päevaks oli suursugune lossiansambel kehvas seisus, suuremahulised taastamistööd valmis 2023. aasta suvel ning hõlmasid nii arhitektuuri, sisearhitektuuri kui ka maastikulahendust.

Tänu restaureerimistöödele taastati kaks olulist ajaloolist hoonet – konvendihoone ja endine valitsejamaja-väravahoone – ning kujundati ümber lossi sisehoov. Konvendihoone taastati konserveerival meetodil, sellele projekteerisime uue, kaasaegse lahendusega terasest tornikupli. Varisemisohtlik väravahoone muutus moodsaks külastuskeskuseks, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi rikkalik ajalugu.

LUMIA arhitektid tänavad koostöö eest partnereid: studio ARGUS, Artes Terrae, Arc Projekt, PULT EXPO, Tarrest LT, Projektibüroo ja Haspo.

Suur aitäh tellijale Põltsamaa Vallavarale!

Meil on suur rõõm teatada, et LUMIA ja KINO maastikuarhitektide ideekavand võitis esikoha Tartu mnt 86b ärihoone konkursil!

Fausto Capitali korraldatud konkursiga otsiti kaasaegset arhitektuurset lahendust linna ühte tähtsaimasse sõlmpunkti. Meie töö keskmes on innovaatiline ja roheline ruum ning dünaamiliselt liigendatud mahud, mis loovad mulje skulpturaalselt vormist. Büroomajale on iseloomulikud terrassid, mille lopsakas haljastus mõjub isetekkelisena. Tagasiastega terrassid on kui ekraanid, mis annavad hoonele atraktiivse ja silmatorkava ilme.

Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Andreas Krigoltoi, Lenne Grettel Leitmaa, Carl Deion Jõekallas, Ivika Puust ja Mari Liis Aader (LUMIA)

Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart ja Elif Naz Duman (KINO maastikuarhitektid)

Artikli autor Karin Paulus kirjutab: „[---] tänu maailmatasemel uuele arhitektuurile saame nautida võimsaid varemeid, millega seotud lood ja isiksused avanevad näitusel leidudes ja lugudes.“

Projekti meeskonda kuulus LUMIA arhitekt Margit Aule, kes toob esile, et Põltsamaa linnuse müürides on säilinud palju jälgi, mis lubavad ette kujutada, milline see ruum kunagi oli. „Uued lisandused – trepid ja käiguteed – loovad külastajale võimaluse kogeda ruumi erinevatelt kõrgustelt ja vaatenurkadest.“

Põltsamaa loss on võimas kultuuriline ajaloomärk, mida ootavad tulevikus ees nii mõnedki tööd, et muuhulgas markeerida Põltsamaale omapärane rokokookihistus.

Lähemalt saab lugeda uuest Diivanist.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS Maastikuarhitektuur: LUMIA, studio ARGUS, Artes Terrae Ekspositsioon: LUMIA, studio ARGUS, PULT Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): ARC Projekt Insenerosad: PROJEKTIBÜROO OÜ Aitäh, tellija esindajatele: Egle Oja, Lembit Paal, Kristi Klaos, Aive Tamm

Eilne ETV Ringvaade külastas Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“.

Margit Aule tutvustas LUMIA osalusel valminud saatkondi ning selgitas, kuidas esindusruumide puhul on suureks väljakutseks jutustada disainikeele abil Eesti lugu. Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas kõnelevad kodumaist sõnumit näiteks Arne Aderi loodusfotod, mis valmisid eritellimusel.

Saatkondade ehitamist ning igapäevast elu-olu kommenteeris endine välisminister, tänane Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet: „Ajaloolise hoonega kaasneb teatud mõttes eriline vastutus selle riigi ees, kus me seda hoonet renoveerima hakkame.“

LUMIA arhitektide panusega on projekteeritud Eesti peakonsulaat San Franciscos ja Eesti suursaatkond Moskvas (koos studio ARGUSega), mõlemad esindusruumid asuvad väärikates ajaloolistes hoonetes.

Saatelõiku (algus 21:07) saab vaadata ERRi veebikanalilt

Ruumidiplomaatia näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) avatud 15. oktoobrini.

LUMIA arhitektide projekteeritud Eesti esimene täielikult puitkonstruktsioonidel keskkonnasõbralik kõrghoone sai ehitusloa. Maja kerkib Fahle Parki, aadressile Tartu mnt 84b.

Arhitekt Margit Aule sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puidust konstruktsioonidel hoonet ning projekteerimisel tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooli ning Zürichi tehnikaülikooliga (ETH). „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks,“ kirjeldab Aule.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum. Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tartu mnt 84b puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Pargi roheline elu- ja ärikvartal laiemalt hea eeskuju kogu ehitussektorile.

Kõrghoone ehitus algab juba käesoleval aastal.

Arhitektuurivõistlustest ei ilmu just tihti trükiseid, mistõttu on raamat „Patarei merekindlus. Lihvimisvalmis teemant“ eriliselt põnev.

Rikkalike illustratsioonidega teos markeerib 19. sajandil rajatud ühe Tallinna märgiliseima objekti – Patarei merekindluse – kujunemisloo. Kuna Patarei Merekindlus on uuenemas, siis tutvustatakse raamatu põhiosas detailselt 2020. aastal toimunud ideekonkursi võistlustöid.

Soovitame huvitavat teost suviseks lugemiseks, kajastatud on ka meie büroo arhitektide Margit Aule ja Katri Metsa osalusel valminud kavand „Elulill – taevakaart“. Töö sai oma nime elulille geomeetrilisest mustrist, mille põimisime inseneride abil katusekonstruktsiooni.

Tänavusel Tartu linna päeval, 29. juunil jagas Tartu linnavalitsus preemiaid 2022. aasta parimatele ehitistele. LUMIA arhitektide projekteeritud Lootuse 2a ärihoone pälvis kaks auhinda!

Karlovas Lootuse 2a aadressil asuvat maja hinnati kui parimat miljööd väärtustavat uut ärihoonet. Meie eesmärgiks oli luua ehitis, mis sobiks iseäralikku puitkeskkonda, Karlova linnaosa ühe peamise tänava Tähe nurgale. Seetõttu on hoone mahuliselt liigendatud, fassaadid kaetud linnajaole iseloomulikes toonides vertikaalse puitlaudisega. Esimesel korrusel asuvad äripinnad aktiveerivad tänavaruumi, mille naabruskonna elanikud on kenasti omaks võtnud. Ajalooliseltki on Tähe tänava esimestel korrustel asunud olulised kohalikud ärid.

Tervikuna moodustab hoone miljööga sobiva ansambli. Lootuse 2a on kui karlovaliku maja kaasaegne versioon.

LUMIA projekteeritud ärihoonet tunnustati ka rahva lemmiku tiitliga, mis on suureks auks ning märgiks, et uus hoone rõõmustab kohalikke ja täidab olulist rolli linnaruumis.

Möödunud aastal taastati LUMIA arhitektide restaureerimisprojekti järgi Kadriorus Poska tn 41 elamu, mida Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga „Hästi restaureeritud mälestis“.

Värskes Muinsuskaitse aastaraamatus kirjutab arhitekt Margit Aule, kuidas paljud elasid maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone. „Meile oli algusest peale selge, et tänavapoolne fassaad koos puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga – mis arvestades asjaolusid oli päris hästi säilinud – tuli kõige kõrgemate standardite järgi restaureerida,“ sõnab Aule.

Sellest, kuidas nüansirikas restaureerimisprotsess kulges, saab lugeda 2022. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust lähemalt

Fotod: Martin siplane

Fahle Katlamaja, mis on valminud 1920. aastatel on juugendliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Kvartali südameks olnud hoones on säilinud väärtuslikud massiivsed klombitud paekivist seinad, hoonesisesed saledad raudbetoonpostid ja talad. Ajahambale on vastu pidanud läbi kolme korruse kõrguv katel, raudteerööpad, käiguteed ja juugendlikult ornamentaalsed metallpiirded.

Uhke katel, mille ümber hakkavad paiknema puhkealad, kõrgemas osas vaatega linnale, saab olema väärikalt eksponeeritud. Katlamaja avarasse sammassaali lisanduvad kolmetasandilised bürooruumid. Katusesse rajatakse uued aknad ja vahelagedesse avad, et loomulik valgus jõuaks kõikjale.

Katlamaja sisemus saab olema õhuline, valge, roheliste taimedega ja loomuliku valgusega kordumatu ruum, millele lisavad omapära ajaloolised saledad betoonkonstruktsioonid ja terasest käiguteed. See on sobiv kodu ettevõttele, mis otsib unikaalset ja erilist ruumi.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA Autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Laura Ojala, Karina Krestinov ja Kristi Merilo Tellija: Fausto Capital, Fahle Park Sisustuse koostööpartner: OCCO

Meil on hea meel teatada, et Fahle pargi hooned Tartu mnt 80 ja 80D on nüüd sertifitseeritud BREEAM „OUTSTANDING“ tasemel. Selline tunnustus on esmakordne mitte ainult Eestis, vaid ka Balti riikides.

Tegemist on Euroopa ühe tuntuima rohemärgise kõrgeima tasemega, millega tunnustatakse hoonete keskkonnasõbralikkust ja seal töötavate inimeste heaolu.

BREEAMi sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang laiapõhjalise metoodika alusel, mis arvestab üheksa eri kategooriaga. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jms.

Projekteerimisel arvestasime säästlikkuse põhimõtteid ja LUMIA partner Margit Aule koostas hoone adaptiivsusstrateegia, mis oli taotluse osaks. Esiletõstmist väärivad hoonete sisekliima reguleerimise võimalused ja mitmekülgsed puhkealad, ruumide paindlikkus, olemasolevate konstruktsioonide ärakasutamine ning erilised rohealad, näiteks eksootilise haljastusega klaaskatusega galeriitänav, mis on saanud tähelepanu nii maastikuarhitektuuri kui arhitektuuri poolest. Hooned on hästi ligipääsetavad ühistranspordi ja jalgrattaga liikujale.

Fahle park jätkab rohelisel suunal ja peagi on algamas BREEAM nõuetele vastava kaheksakorruselise puitkonstruktsioonis büroohoone ehitamine.

Kauni puitpitsdekooriga elamu Kadriorus aadressil Poska 41 on võitnud paljude südamed. Inimesed on kaasa elanud aastakümneid tühjalt seisnud ja lagunenud hoone saatusele. See muinasjutt sai õnneliku lõpu, kui karakteriga hoone kohtus sama eriliste uute omanikega, kes hoonest oma kodu tegid.

Arvatavasti 1888. aastal valminud hoone on ehitatud õigeusu kiriku preestri koduks. Ehitusprojekti koostas insener-tehnik Aleksei Fedotov, kes projekteeris Tallinnasse mitmeid venepärase rikkaliku puitpitsdekooriga elamuid.

Martin Siplase fotodel tulevad esile hästi õnnestunud restaureerimistööd. Omanike sõnul ei ole haruldane, et nende söögitoa akna all peatub taas paarikümnepealine seltskond arhitektuurihuvilisi, kellele giid nende kodu erilisusest räägib. Tänavapoolse fassaadi plastilist ilu saavad nüüd kõik möödujad imetleda, ilma et peaks muretsema selle ilu peatse kadumise pärast.

Open House Tallinn kutsub sel laupäeval, 15. oktoobril Fahle pargiga tutvuma.

Fahle piirkonna ajalugu on vana ja väärikas. Juba 14. sajandil rajati praeguse katlamaja asukoha kõrvale veski. Asukoha valik oli igati loogiline, sest seal kulgeb Põhja-Eesti klindi serv ja sealt langes oma ajaloolises asukohas alla Härjapea jõgi. Praeguse katlamaja asukoha teiselt küljelt aga kulgesid vanasti kanalid, mis varustasid Tallinna linna joogiveega.

20. sajandi algul rajati Fahle piirkonda arhitekt Jacques Rosenbaumi nägemuse järgi tselluloosivabriku hooned, 1922. aastal valmis katlamaja, 1937. aastal korsten.

LUMIA meeskond alustas koostööd Fausto Capitaliga Fahle uue näo loomisel 2017. aastal, siis veel KAOS Arhitektidena tegutsedes, ning selle tulemusel on valminud Postimehe maja ja uuenenud ajaloolised hooned aadressidel Tartu mnt 80 ja 82, netopindalaga kokku üle 30 000 m².

Fahle galerii arhitektuuri on loonud LUMIA ja studio ARGUS.

LUMIAs on valmimas ka Fahle katlamaja rekonstrueerimisprojekt.

LUMIA projektid Fahle pargis:

Postimehe maja

Tartu mnt 80

Tartu mnt 82

Fahle galerii (koostöös studio ARGUSega)

Katlamaja

Tartu mnt 80m

Tartu mnt 84b

Võitsime koostöös loovagentuuriga Pult Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonide uuendamise konkursi kavandiga „SuurTükk”.

Selle konkursiga otsis linnamuuseum ideelahendust püsiekspositsiooni uuendamiseks Kiek in de Köki tornis ning Mustpeade vennaskonna tegevust kajastava ekspositsiooni loomiseks Kiek in de Köki ja Tallinna Linnaelumuuseumi (Vene tänav 17) ruumides.

Meie pakutud ideelahendus on kooskõlas Kiek in de Köki ajaloolise ruumi tugeva karakteriga. Näiteks satub külastaja keset võitlusstseeni, nagu oleks aeg rünnaku ajal seisma pandud ja turvistes sõdalased oma tegevuses tardunud. Sõdalaste jalge all olev maastik on samuti olukorrale vastav: reljeefne, porine, katkine, võimendades stseeni elulisust.

Kiek in de Köki torni põrandas on ava, mille otstarbe kohta ei ole praeguses ekspositsioonis olnud lihtne infot leida. Ometi on tegu kindlustustornile väga iseloomuliku ja vajaliku detailiga: augu kaudu transporditi laskemoona (kuule) ülemistele korrustele. Plaanime seda esile tuua ning valgusinstallatsiooni abil külastajatele selgitada.

Ideekavandi autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Celine-Cathy Raaga ja Viktoria Ugur (LUMIA); Erika Saks ja Maaja Kuiv (Pult)

Saaremaa muuseumi varamu on rikas nii esemete kui ka hoonete poolest. Tõeline pärl nende seas on Kuressaare loss, kus on vaatamisväärsusena väga hästi säilinud keskaegne arhitektuur ja põnevad museaalid. Nüüd on jõudnud kätte aeg muuseumi siselahendust uuendada.

LUMIAst sai 2020. aastal avatud ideekonkursi võidu tulemusel Kuressaare lossi restaureerimise peaprojekteerija ning valminud on projekt, mida asutakse etapikaupa teostama.

Augusti lõpus sõlmisid Saaremaa muuseum ja Arens Ehitustööd ehituslepingu ning täna hakkavad tööd pihta. Külastajaid on peagi ootamas oluliselt paremini ligipääsetav, restaureeritud ruumide ja uuenenud sisuga lossi alumine korrus. Lossi peamisi kolme tasapinda hakkab ühendama uus lift ja väravakäiku tulevad tuulttõkestavad klaasuksed ning uuenenud info- ja piletimüügiala.

Uuenenud muuseum on plaanis avada aasta pärast.

Tellija: Saaremaa muuseum

Arhitektuur ja sisearhitektuur: LUMIA ja studio ARGUS

Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Kristi Merilo ja Elo Liina Kaivo

Solis BioDyne, rahvusvaheline ja kiiresti kasvav Tartu biotehnoloogia ettevõte on otsustanud rajada uue, oma visiooni kandva hoone.

Asukoht Tartu Rohepargis, mis on arenev tootmis- ja äripiirkond, loob võimalusi nii laienemiseks kui ka seotuseks linnaga: näiteks planeeritakse uut rongipeatust, et sarnaselt Ülemiste Cityga saaksid Tartusse saabujad Rohepargi peatuses maha minna.

Kahekordses hoones on nii laborid kui ka büroo-osa, millega külgneb läbi kahe korruse ulatuv väliaed. Rohelised taimefassaadid, voolav ruumiplaan ja spiraalne trepp kannavad selget sõnumit, et selles majas mõeldakse väljaspool raame.

LUMIA meeskonnal oli hea võimalus disainida terviklik keskkond: arhitektuur, sisearhitektuur ja maastik. Meie koostööpartner haljastamisel oli Alari Suurmets.

Tellija: Solis BioDyne (SBD Capital OÜ)

Arhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Katri Mets ja Laura Ojala

Sisearhitektuur: Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Celine-Cathy Raaga

Konstruktsioonid ja insenerosad: Projekt O2

Suur-Lossi 14 kinnistu ajalooline aidahoone on näha nii 1848. aasta Haapsalu linnakaardil kui ka 1858. aastast pärineval litograafial. Esimene teadaolev ümberehitusprojekt pärineb 1925. aastast, mil endisest aidahoonest kavandati kino nimega „Empire”. Aja jooksul tehti veelgi ümberehitusi, mis lisasid ajastule iseloomulikke elemente, ja 1956. aastal avati hoones kino „Oktoober”. Peale erastamist on hoones tegutsenud ööklubi „Club Impulse”.

Aidahoone, kino, ööklubi – kõik need varasemad hoone funktsioonid ei vajanud aknaid, hoone asukoht Haapsalu vanalinnas on aga unikaalne, kätkedes vaadet õhtupäikesele ja Väikesele viigile. Uus omanik Arjan van der Kooij nägi kunagises kinos potentsiaali eramuna ja arhitektidel tuli asuda lahendama küsimust, kuidas avada hoone päikesevalgusele ja vaadetele: ühel pool on meri ja teisel pool ajalooline piiskopilinnus.

Hoovipoolse kinosaali oleme näinud ette lammutada. See külg tuleb täielikult klaasist ja terrassidega, mis avanevad aeda. Ka hoone stalinistlikud elemendid on põnevad ja oleme säilitanud otsaviilu koos avatäidete lahendusega. Katuse kõrgus ja kalle on taastatud aidahoone järgi; sellesse on lisatud sisselõiked, et avada hoonet õhtupäikesele ja merele.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Margit Aule, Katri Mets, Kristi Merilo

Visualiseering: Yellow Studio – 3D visualisatsioonid

LUMIA arhitektid on kavandamas uut elu viimasele Fahle kvartalis rekonstrueeritavale mälestisele: sealsele katlamajale. See ca 6000 m² pindalaga hoone on tõeline industriaalarhitektuuri pärl, mis võiks olla ideaalne kodu mõnele ambitsioonikale ja raamidest väljapoole mõtlevale ettevõttele.

Aastal 1922 valminud Fahle katlamaja kohal oli veski juba 13. sajandil. Põhja-Eesti klindi serval paikneva katlamaja asukoha kõrvalt voolas kunagi Härjapea jõgi, mille kaudu said vett nii Tallinna vanalinn kui ka Kadriorg. Jäljed veekanalitest on maa sees senini alles.

Avara siseruumiga hoone on praegu ühekorruseline ja selles on säilinud peale katla ka tehnoloogilisi seadmeid ja käiguteid, mis annavad ruumile unikaalse industriaal-ajaloolise ilme. Lisame uusi vahekorruseid, jättes nendesse avasid, et valgus ja vaatepilk saaksid ruumis liikuda.

Fausto Capitalil on plaanis alustada ehitust veel sel aastal. Sisustamisel osaleb Occo.

Uuenemise eskiisi autorid: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala

Fotod: Martin Siplane

Inspireerusime vaadetest, mis hakkavad kavandatavatest Paldiski mnt 229, 229A ja 229B hoonetest avanema Harku järvele ja Astangu metsamassiivile, ning pakkusime välja valge ja kerge majade kobara, kus kogu hoone perimeetris on rõdud. Eluruumi laienemine õue annab kompaktsele korterile lisakvaliteedi. Hoonetevaheline ruum on roheline, autod on peidetud hoonet ümbritseva tõstetud maastiku alla.

Kavandi autorid: Toomas Adrikorn Margit Aule, Katri Mets, Karina Krestinov, Kristo Põlluaas

LUMIA arhitekt Margit Aule, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa ja Fausto Capitali müügidirektor Einar Niin rääkisid Äripäeva raadios, kuidas vanade hoonete taaskasutamine on keskkonnasäästlik ja mälestised annavad Fahle kvartalile unikaalse näo.

Kuula saadet siin.

Peipsi põhjakalda liivarannad on kaunis puhkekoht, kuhu uue spaahotelli lahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss. LUMIA kavand „Düün” pakkus mändide vahele mahuliselt liigendatud hoone, kus funktsioonid on paigutatud ilmakaari arvestades. Spaa ja restoran jäävad õhtupäikese ja järvevaate poole, ka numbritubade plokk on liigendatud nii, et luua paremaid vaateid. Fassaadimaterjaliks pakkusime patineeritud vase, mis toimib koosmõjus männiokaste rohelise ja puukoore pruuniga.

Ajalooliselt on sellel kinnistul asunud Sillamäe keemiakombinaadi puhkekeskuse kompleksi hoonestus.

Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Katri Mets

Aasta tagasi proovis teleajakirjanik Jüri Muttika Fahle korstna otsa ronida ja kutsus LUMIA arhitekti Margit Aulet ka kaasa.

Videolugu saab vaadata siit.

Üks kiiremini arenevaid Tallinna äripiirkondi on saamas uut maamärki. Fausto Capital ja LUMIA on sõlminud ajaloolise Fahle katlamaja uuenemise projekteerimislepingu. Hoones on säilinud palju põnevaid tehnoloogilisi seadmeid, nagu katlad, vagonetid ja raudteeliiprid, ning maa-alused tehnilised tunnelid. Tõmbenumbriks saab restaureeritav korsten, mille tippu on planeeritud uus Tallinna vaateplatvorm.

Fausto Capitali ja LUMIA koostöös on valminud ja nüüdseks kasutusel üle 30 000 m² uut büroopinda Fahle pargis. Piirkonna positiivset ümbersündi on märganud ka avalikkus: selle aasta veebruaris tunnustati Fahle galeriid kultuurkapitali aastapreemiaga kategoorias „Vanast uus”.

Arhitektuur: LUMIA (Margit Aule, Toomas Adrikorn, Karina Krestinov, Laura Ojala)

LUMIA koos KINO maastikuarhitektide ja studio ARGUSega sai Fahle galeriitänava eest kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Vanast uus”. Žürii tõstis esile hästi õnnestunud sümbioosi uuest, vanast, arhitektuurist ja haljastusest. Fahle pargi uut kohtumispaika on vääriliselt märgatud.

Margit Aule ja Toomas Adrikorn asutasid 2021. aastal, pärast kuus aastat varem alanud koostööd arhitektuuribüroo LUMIA.

LUMIA alustas tegevust 2022. aasta algul Tallinnas peale jagunemist KAOS Arhitektidest. Jagunemise käigus tulid LUMIAsse kaasa varasemad kogemused, lepingud, portfoolio ja töötajad. Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, mille olid 2010. aastal asutanud Margit Aule ja Margit Argus, lõpetas jagunemisega oma tegevuse.

LUMIA‑l on laialdane töökogemus moodsa kontekstuaalse arhitektuuri loomisel: portfoolios on muu hulgas arhitektide liidu aastapreemia saanud Palverännumaja Vastseliinas ja kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

Nime LUMIA tähendused on tõlgendusteks avatud, peegeldades ühisest visioonist ja väärtustest kantud loomingut. Tööde keskmes on olemasoleva ja uue tundlik põimimine tervikuks.

Ühendavat ruumi loob 12 spetsialistist koosnev meeskond: Toomas Adrikorn, Margit Aule, Karina Krestinov, Moonika Liias, Kristi Merilo, Katri Mets, Laura Ojala, Kristo Põlluaas, Celine-Cathy Raaga, Laura Susi, Viivika Tiirik, Katrin Vilba.